Avaleht » Filmiliigid

Sisukokkuvõte

Võrumaa Nopri talu peremees Tiit Niilo on otsustanud kõigi raskuste kiuste jätkata oma esivanemate maadel talupidamist ja rabab oma meierei heaks kaheksa päeva nädalas.

Toompeal toimub põllumeeste meeleavaldus piima madalate kokkuostuhindade vastu. Eesti põllumajanduse madalseis ei väljendu ainult protestijate loosungites ja kõnedes, vaid ka kauge Missomaa Nopri talu tegemistes. Peremees Tiit Niilo  rühmab tööd teha mitmel rindel – veterinaari puudusel ravib ta ise lehmi, niidab sööta ja teeb silo, piima madala hinna tõttu on  tallu rajanud meierei. Eelkõige peab EPA haridusega, Norras, Rootsis ja Taanis täiendõpet saanud mees ennast ettevõtjaks. Ideede teostamisel annab kord nädalas nõu piimandusnõustaja, telefonitsi aitab tuttav veterinaar, pereliikmed ja õde on kaasatud talumeierei töödesse, palgatud on töötajaid nii masinate peale kui liini äärde. Palgalised saavad lõunaks sooja toitu ega pea puhkepäevadel töötama. Perenaine Vilve juhatab tööd meiereis, vabal hetkel teeb süüa nii pere viiele lapsele kui ka töötajatele, puhkepäevadel karjatab ja lüpsab lehmi. Tiit üritab ettevõtlusnõustaja Sirje kaasabil asutada Võru Taluturu, kus saaks talukaupa õiglase hinnaga turustada.

Põllumajandusminister ja maavanem tulevad meiereiga tutvuma. Oma talus toodetut müüvad Tiit ja ta õde Aive Võrus ning laatadel. Hommikul vara laaditakse mikrobussile piim, kohupiim, jogurt, juust ja kohapeal müüakse otse bussist, nii kolm korda nädalas. Kõige kasumlikemaks müügikohtadeks on siiski laadad. Vastseliina laadal ilmub müügileti äärde tooteid proovima ja ostma ka peaminister kaaskonnaga. Tiit käib pealinnas väiketootjate infopäeval oma ettevõtet tutvustamas. Külas püüab ta taastada oma vanaisa lagunenud meiereihoonet, tellides majale uue laastukatuse. Et kõiki ettevõtmisi rahastada, on vaja kirjutada projekte. Seda teeb Tiit tihti öösiti. Paberimajandust aitab korras hoida ka õde Aive. Ühel päeval aga saab noorukese Aive mõõt täis, sest isikliku elu elamiseks puudub tal aeg ja energia. Tiit mõistab Aivet, kuid ise jätkab endise hooga tegutsemist. Ta veab kohalikku hariduselu, rendib 200 hektarit maad, renoveerib talu, et naine "ei läheks kurjaks kätte" ning muudkui planeerib ja kavandab.

Märksõnad: esimene koolipäev | ettevõtja | ettevõtlikkus | ettevõtlus | jaanalinnud | kaadritagune tekst | kaunid loodusvaated | kogukond | kohupiima valmistamine | koolimaja | laadal müümine | laadamiljöö | laastukatuse tegemine | lapsed | lehma lüpsmine | lehmad karjamaal | lehmalaut | lõikuspüha | maaelu | meeleavaldused | meierei | pakendamine | perekonna toetus | perekonnaelu | peresuhted | piimasaaduste tootmine | piimatootmine | positiivne ellusuhtumine | projektikirjutamine | raamatupidamine | silo tegemine | suguvõsa kokkutulek | suguvõsa uurimine | sõira valmistamine | söögitegemine | talu | talusaaduste turustamine | talutööd | tootmisseadmed | töökus | töötajad | vanema ja lapse suhted  | väiketootmine | õe ja venna suhted | äriplaan | ääremaa | ühiskondlik tegevus | ühissöömine | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm