Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Jatkosodan viimeiset sotilaat  

Filmi „Jätkusõja viimased sõdurid“ soomekeelne variant Jatkosodan viimeiset sotilaat“.  
Soome keelde tõlkinud Tuija Kokko ja Sanna Hämälainen
Teksti lugenud Pekka Autiovoori ja Jarmo Mäkinen

Autor oma filmist

Katke intervjuust

Tarmo Teder: Üks tähtis film sinu loomingus on „ Jätkusõja viimased sõdurid”, mis sai kulka missioonipreemia aastal 2002. Oled inimene, kes armastab arhiivides kaevata ja igasuguseid dokumente üles tuhnida. „Jätkusõja viimased sõdurid” taastab seda lugu, kuidas soomlased olid pärast sõda sunnitud stalinistlikule Nõukogude Liidule välja andma Eesti soomepoisid. See oli päris traagiline lugu.

Enn Säde: See on traagiline lugu tänase päevani. Nendest kuuest soomepoisist, keda seal filmisin, on tänaseks neli juba surnud: Paul Saar, Paul Alvre, Heino Mikiver ja Sven Ise. Selle filmiga seoses on mul tänaseni omamoodi ebameeldiv võlatunne, sest „päris” filmi soomepoistest meil ju pole. Kui hakkasin seda tegema ja esimest korda Tõnismäel ja Maneeži tänaval KGB arhiividesse ronisin, avastasin asju, mis mul mitmes mõttes silmad avasid, kuni selleni välja, et kaks mu kolleegi Tallinnfilmis olid ka soomepoisid. Leidsin Maneežis kokku köidetult kõikide soomepoiste nimed, veel Soomes venekeelde tõlgitud ja Eestisse saadetud, ligi 3500 nime. Küsisin oma stuudiokolleegidelt, et miks teid siis vahele ei võetud, mis on ju küsimus tegelikult NKVD-le. Ilmselt oli aga metsavendade ja kõige muuga niipalju tegemist, et poisid jäeti tahapoole, aga mäng käis kogu aeg. Soome tollases ajakirjanduses vilksatab mitmes kohas läbi üks mõiste, mida ma oma filmis kordagi ei kasuta – „Soome häbi”. Olid ju need eestlased Soome armee sõdurid ja ohvitserid. Selle asemel, et vaikselt öelda, nagu Mannerheim ütles 1944. aastal, kui tuli rahuleping, et kõigil eestlastel, kes sõdisid Soomes, tuleb nende tahtmise ja võimaluse korral aidata põgeneda Rootsi, „aitas”tollane VALPO neid venelastele välja anda. Pärast sõda hakkas Soome julgeolekupolitseid VALPOt dirigeerima kommunistist siseminister Yrjö Leino. See on keerulisem asi. Ma olen lugenud selle Yrjö Leino poja memuaare, üsna põhjalikke, ja samal ajal oli käes Soome ajaloolase Jukka Seppineni tõsine teaduslik uurimus „ Paasikivi ajastusse”, mis on paras vastuvoolu ujumine ja kus tehakse mitmed asjad selgemaks, kui ametlik Soome tänaseni tahab tunnistada. Omaette ime oli seegi, et Soome Yleisradio TV2 ülepea lubas oma eetrisse lasta „Jätkusõja viimased sõdurid” augustiöösel kell 23.00. Aga kes vaatab öösel dokfilmi? (Ehkki Hesaris ilmus väga kiitev retsensioon...)
Teder, T. (2010). Enn Säde: „Mind on võimsalt mõjutanud Jüri Müür ja Lennart Meri". Sirp, 1. apr.

Filmist meedias

Andres Laasik: „Emotsionaalse ja samas ajalooliselt olulise mõõtme annavad soomepoiste väljaandmisele filmis kasutatud katked Joho Kusti Paasikivi isiklikust päevikust. Seal on veenvalt olemas selle ajaloohetke paratamatus, häbi ja traagika.

Ajaloo jäljed näol. Film jäädvustab väärtuslikul moel neis ajalooseikades osalenute jutu. Sõna saavad soome vangivalvurid, kes esinevad kaasatundjatena. Film ei saa kahjuks siiski ühegi VALPO mehe jälile. Sellest on tõeliselt kahju, sest küllap neid mehi leiduks, iseasi, kas nad kaamera ees ka asjast räägiksid.

Väärtuslikuks teeb filmi ajaloo ohvrite fotograafiline reaalsus – meestel on ajaloo hammasratta jäljed näos. Läbisegi elujaatava muigega, nagu videolindilt veenvalt paistab.“
Laasik, A. (2002). Jätkusõja viimased sõdurid ekraanil. Eesti Päevaleht, 5. aug, lk 13.

Karl Kello: „Eelmisel aastal tehti meil kaks filmi koolipoistest, kes läksid vabatahtlikult sõtta Eesti vabaduse eest. Ühed võitlesid Eesti Vabadussõjas, teised 25 aastat hiljem Soome Jätkusõjas.

Dokumentaalfilm „Jätkusõja viimased sõdurid” väärib kindlasti kasutamist lähiajaloo õpetamisel lisamaterjalina, seda soovitab ka ajaloo ainenõukogu. Mängufilmiga "Nimed marmortahvlil" on lood keerulisemad. /---/

„Jätkusõja viimased sõdurid” ei ole siiski film soomepoiste lahinguteest ja kaotustest, väidab Enn Säde. Autorite soov on "välja valgustada" üks Soome ja Eesti lähiajaloo peaaegu tundmatu hetk. Kasutatud on Soome Kaitsejõudude arhiivist leitud unikaalseid kaadreid eesti sõduritest Jätkusõjas. /---/

Autorite sõnul on „Jätkusõja viimased sõdurid” üks võimalik viis, üks katse inimlikustada lähiajalugu, tuua esile selle värve, lõhnu, helisid, mõtteid, tundeid. Sama ei saa aga väita "Nimed marmortahvlil" kohta.“ /---/
Kello, K. (2003). Nimed klassitahvlil: ajaloo kaitsetusest [filmide „Jätkusõja viimased sõdurid” ja „Nimed marmortahvlil” võrdlus]. Haridus, nr 6, lk 23.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm