Helin (1985)

Arvamus filmist

Helju Tauk: "Mida kõike ei oodata laulupeofilmilt! Tegija enda sõnade järgi tahaksid lauljad-tantsijad "tunda eneses suure sündmuse emotsionaalset kordumist; need, kel polnud õnne ise kaasa teha ja elada, tahaksid saada ülevaadet kõigest, kriitikud nõuavad värsket rakurssi ammutuntule. Palju peab mahtuma sellesse filmi ja ... ometi ei mahu". Filmiloojad eesotsas režissöör Peep Puksiga ei hooligi arvutute vaatajate arvukaist, tihti vastukäivaist soovidest - kindlalt käest kinni haarates võetakse meid kaasa oma nägemusele laulupeost, õige omalaadsele. /---/

"Helinale" andsid suuna Arvo Ratassepa soovitavad sõnad: vaja minna väikeste kooride juurde - kui seal õigeid juhte pole, ei aita ka ühendkooride tippjuhid. /---/

Tegelikult on mindud veel sügavamale: film algab ü k s i k u s t ja selle üksiku suhtest oma õpetajasse ning laulu või tantsu, s.o. ühtsesse muusikalisse liikumisse. /---/ Üksik osaleja, algul "Pikseloitsu" tantsija, lõpus õhtuse taeva all väsinult kodu poole rühkija filmi raamima jääbki. /---/

Ehituse aluseks jääb ühe laulupeo s a a m i s e protsess, millese me nii kogemata ja loomulikult sisenesime. /---/ Ja filmi tuumik - pidu ise, antud kui üks suur Päev. /---/
Tallinnasse küll Võrust, küll Saaremaalt teeleasumisega toimub väiksemate harujõgede ja -ojade kokkuvoolamine üheks vägevaks peojõeks. Üldises arengus on see nagu jõudu koguvaks tagasisammuks. Kiiresti vahelduvate, läbisegi paisatud ühendkooride ja -tantsuproovide killud kasvatavad ootust ja erutust nüüd juba päris lähedase suure Päeva eel. /---/

Väga õnnestunult on talletatud seekordne rongkäik, see filmikommentaatori sõnul "inimjõgi kõigis värvides, mida maa saab päikeselt". Filmitud linnulennult, laseb meil osa saada ühtaegu rõõmsast ja üllast teekonnast ja ka meie imekaunist linnast. /---/

Võib-olla ei liitu "Helina" panoraamne mosaiik iga vaataja silmadele täiuslikult ühtesulavaks tervikuks, aga võib-olla sile tervik ei ajendaks nõnda tagasi mõtlema ja ikka jälle mõnel põgusal puudutusel peatuma, kuulatama "seda helinat mu elus ja minu hinges". 

Tauk, H. (1986). "Helinaga" kaasa kajades [P. Puksi samanimelisest dokumentaalfilmist]. Sirp ja Vasar, 27. juuni, lk 7.