Mineviku varjud (1924)

Eesti esimene täispikk mängufilm, tummfilmist ajalooline draama "Mineviku varjud" valmib 1924. aastal äsjaloodud filmitootmisfirma Eesti National Film sildi all.

Filmi valmimisloost

Eestlaste vabadusvõitlusest kõnelevate (pseudo)ajalooliste linateoste järele oli tollal teatud sotsiaalne tellimus, mis sillutas teed ka "Mineviku varjudele". Noorele Eesti vabariigile oli oluline toetada rahvuslikku eneseteadvust ning rõhutada riikliku iseolemise tähtsust ja sel teel toodud ohvreid. Sellele viitab muuhulgas ka "Mineviku varjude" reklaamkuulutuse sissejuhatav tekst Päevalehes 12. detsembril 1924. Toonast ajavaimust kantud veendumust, et Eesti peaks tootma ajalooainelisi filme, seostati vajadusega tundma õppida oma maa ja rahva minevikku, märgib filmiajaloolane Veste Paas (1980, lk 103).

Filmi võtted algasid Päevalehes 2. augustil 1924 ilmunud lühisõnumi teatel sama aasta juuli lõpus Keila-Joal. Selles sõnumis kirjutatakse, et Eesti suurema ajaloolise kinodraama "Mineviku varjud" sündmustik kujutab eestlaste vabadusvõitlust ordurüütlitega 13. sajandil. Näitlejateks on vabatahtlikud tegelased ja "Estonia Filmi" stuudio õpilased, peaosad aga on "Estonia" ja Draamateatri tuntud näitlejate käes. Filmimine Keila-Joal olevat kestnud kolm päeva ja "tegelastel tuli varasest hommikust hilise õhtu tundideni jalul olla, sest tõsisema tüki filmimine on meil alles uudistöö." Keila-Joa mõisa ja siinse kose ees filmitud võitlusstseene oli uudistamas rohkesti ümbruskonna rahvast, märgitakse sõnumis.

Filmi saamisloost on üks peaosatäitjatest, Elsa Silber jutustanud järgmist. Pärast lavastaja Kusbocki lahkumist Eesti Filmi Stuudiost ei tahetud niisama laiali minna. "Meie põhirühma moodustasid Voldemar Päts, Mihhail (Mihkel) Lepper, Johannes Loop, Olga Raudsepp-Lievonen ja veel paar inimest. Meid juhendama - muidugi tasuta! - nõustus Valter Palm. Filmi kallal hakkasime tööle enne, kui meil selleks raha oli. Mina näiteks läksin kunstikooli ja hankisin sealt rõivakavandid, rõivad õmblesime ise. Ma ei tea, kes stsenaariumi kirjutas. Arvan, et mitu inimest, üks neist Valter Palm. Ka ei tea ma, kuidas lepiti kokku rahasaamises, majandusasjadega ma ei tegelenud. Kindlalt võin öelda ainult seda: selleks ajaks, kui meiega liitus ärimees Seim ja moodustati "Eesti National Film", oli kõik juba olemas" (Paas, V., lk 102).

Ärimees Ernst Seim -  filmitootmisfirma Eesti National Film omanik - arvatavasti toetas filmi rahaliselt, kuid kindlaid andmeid selle kohta pole.

Filmivõtetel Keila-Joal osales ligi 150 inimest, meenutab Elsa Silber. "Vanema koda filmiti Kose-Lükatil. Leidsime väikese maja, mille stiliseerisime - vähemalt meie tookordsete arusaamade kohaselt - ajastule vastavaks. Näiteks panime kelbale puust hobusepead. Puutööd tegid meie rühma mehed, kes valmistasid ka kilbid, mõõgad ja muu sõjavarustuse" (Paas, V., lk 106). Linateose filmimine lõpetati septembri alguses 1924. Ühtekokku kestsid võtted umbes 40 päeva ja toimusid ainult looduses - Keila Joal, Kose-Lükatil, Kadriorus, Hundikuristikus (kus võeti üles pööripäevapidu). Komtuuri lossiks olid Pirita kloostri varemed, meenutavad filmis osalejad. Teistest võttekohtadest on mainitud ka Harkut ja Rannamõisa (Paas, V., lk 106-109). 

“Mineviku varjud” oli oma aja mõistes “värviline”. Siin kasutati "värvilist" filmi selles mõttes, et üks tegevuslõik filmiti prantsuse firma "Pathe" rohelisele, teine kollasele, kolmas pruunile jne filmile, millist võtet kasuti veel mitmel teisel 1920ndatel aastatel valminud Eesti filmis (Paas, V. Olnud ajad, 1980, lk 111).

Põhjalikumalt  filmi saamisloost ja filmivõtetest:
Esimese Eesti suurfilmi "Mineviku varjud" sündimine ja filmimine. Ekraan, 1924, nr 1, lk 11-13.

Ajakirjandusandmeil esilinastub uudisteos Tallinna kinos Rekord 12. detsembril 1924 ja püsib seal ekraanil kuni 23. detsembrini. Sama päeva Päevalehes ilmunud filmikuulutus reklaamib seda kui "teost meie esivanemate elust 600 aastat tagasi 6 osas". Samas kuulutuses kirjutatakse muuhulgas: ""Eesti National Film" on tahtnud manada filmiteoses "Mineviku varjud" vaatajate ette tükikest sellest läinud elust. Tutvustada enam kui 600 aastat tagasi olnud võitluste, kombete, riietuse ja eluviisiga. Anda loomutruud pilti ajast, kus sündis meie rahva suurim kurbmäng /.../ - iseseisvuse, vabaduse, omanduse ja inimese õiguste kaotus, mis tagasi on jõutud võita aastasadu kestnud /.../ võitluste tagajärjel."

Filmisündmuste aeg on erinevates ajakirjandusallikates piiritletud üsna ähmaselt - ulatudes kuskile 13.-14. sajandi vahele. Ajalooline fakt on, et Liivimaa Ordu (Saksa Ordu Liivimaa haru) valitses Lõuna- ja Kesk-Eestis juba 13. sajandi alguskümnenditel, Põhja-Eesti aga suudeti lõplikult alistada alles aastaks 1347 (Eesti Entsüklopeedia, 5. kd, lk 558).

Vastuvõtust

Film võeti eesti vaataja poolt vastu suure huviga - seda tõendab juba 12 päeva kestnud ekraanil püsimine esietenduskinos Rekord, mis tolle aja kohta oli omamoodi "kestvusrekord". Vast aitas linateose menule kaasa ka asjaolu, et see linastus koos Märska populaarse lühifilmist naljapildiga "Õnnelik korterikriisi lahendus" (1924). Kuid linateos oli edukas ka ärilises mõttes. "Mineviku varjud" on ainus mängufilm, mis 1920ndatel aastatel osteti ära Eesti Vabariigi haridusministeeriumi poolt koolides demonstreerimiseks. Veel mitu aasta hiljem jooksis see meie kinoekraanidel. Veste Paasi andmetel jõuti seda näiteks 1926. aastal näidata kahe viimase ja 1927. aasta üheksa kuu jooksul kokku 36 korda (Paas, V., lk 109).

Allikad:

Eesti Entsüklopeedia, 5. kd. (1990). Tallinn: kirjastus Valgus, lk 558.
Paas, V. (1980). Olnud ajad. Tallinn: Eesti Raamat, lk 102-110, 179.
Päts, N. (1924). "Mineviku varjud". (Esimene Eesti suurfilm). Ekraan, nr 1, lk 7-8.
Esimese Eesti suurfilmi "Mineviku varjud" sündimine ja filmimine. (1924). Ekraan, nr 1, lk 11-13.
Suurem kinodraama Eesti ajaloost filmimisel. Päevaleht, nr 205, 2. aug, lk 4.
Kino Rekord reklaamkuulutus filmi kohta. Päevaleht, nr 337, 12. dets, lk 1.