Exegi monumentum (1987)

Filosoofiline mõtisklus ehitiste otstarbest ja saatusest, arhitektuuripärandist ja kultuurimälust.

Loodusvaated. Vanad majaasemed, varemed, kiviaiad, tuule- ja vesiveskid. Tekst mõtiskleb ajaloolise mälu ja kultuurisidemete üle, diktor loeb Juhan Liivi luuletuse "Ma kõndisin metsa poole". Keskaegsete kindluste varemed, kloostrid ja kirikud, kirikute interjöörid, skulptuursed kaunistused. Tuletornid, lagunevad mõisahooned. Tekstis juhitakse tähelepanu nende ehitiste sobivusele maastikku, aga ka eestlaste tõrksale suhtumisele mõisahoonetesse. Kõige paremini panevad ajaloole vastu ehitised, millel üks kindel funktsioon läbi aegade – kirikud ja kõrtsid. Võibolla sellepärast püütakse tänapäeval renoveeritud hooneid muuta kas muusikalise harduse või joobnustava kergemeelsuse paigaks. Kõige hävivamad hooned on inimese ihurammuga tehtava töö paigad - kuurid, laudad, sepikojad ja töökojad iganevad. Kunda tsemenditehase varemed, talutared, rehielamud. Tekst arutleb ajaloo ja inimese olemise mõtte üle - saada igaveseks vaimu läbi. Inimese viimane maja on kirst; hauasambad, kujud, raudristid kalmistul. Sakraal- ja mõisahoonete renoveerimine. Kuressaare lossi sarikatele tõstetakse pärg, Niguliste kiriku tornikiivri paigaldamine. Kontsert Rägavere restaureeritud mõisahoones, laulab Toomas Uibo.

Märksõnad: arhitektuurimälestised | arhitektuuripärand | kalmistu | kiriku interjöör | kultuuriajalugu | loodusvaated | loodusvaated linnulennult | muinsuskaitse | mõisavaremed | restaureerimine | vesiveski | Vaata kõiki »