Euroopa naarits (1983)

Varakevadine jõekäär, kuuseokstel helgivad veetilgad. Jõejääl on märgata väikeseid jälgi.
Joonistus naaritsast. Vene bioloogiakandidaat Dmitri Ternovski võrdleb euoopa ja ameerika naaritsat ehk minki, räägib kummagi liigi levialast üle Nõukogude Liidu ning järglaste saamise erinevustest. Ka Eestimaal levib ameerika naarits kiiresti. Ja sinna kuhu asub ameerika naarits elama, kaob meie euroopa naarits.
Võsastunud metsas käänulise oja kaldal hüppab euroopa naarits vette ning sibab vilkalt toidu otsingutel. Diktoriteksti vahendusel selgitatakse naaritsa elukäiku ning käitmust. Naarits piilub urust, jookseb oja kallastel, ehitab pesa mahakukkunud puutüve õõnsuses.
Õilmitsevas kevadroheluses jalutavad sookured varsakapjade vahel ja metsised metsa all. Naaritsal aga on vastsündinud pojad pesas. Diktor kõneleb poegade arengust. Naaritsema peab usinalt jõekaldal jahti. Nelja nädala vanused pojad tutvuvad juba pesa ümber maailmaga. Kanakulli hõike peale korjab naaritsaema pojad pessa kokku. Kolme kuu vanustena on pojad juba nii suured, et peagi lahkuvad pesast. Mängides ning üksteist jõevees taga ajades õpivad nad eluks vajalikke oskusi.
Euroopa naaritsa kui liigi kadumise põhjuseks on inimese ahnusest, teadmatusest ja rumalusest tehtud vead. Dmitri Ternovski räägib, kuidas on võimalik päästa seda ohustatud liiki, vene bioloogide sellealasest tööst. Noor naarits askeldab jõekese kallastel ja peab vees jahti. Kas jätkub meil mõistust, tarkust ja tahet säilitada euroopa naaritsat kasvõi väikesel osal maast, kus ta alati on elanud. Ehk sobivad meil naaritsatele turvalisemaks elupaigaks Saaremaa või Hiiumaa?

Märksõnad: bioloogid | euroopa naarits | jõekallas | jõeäärne eluolu | looduse tundmaõppimine | looduskaitse | looduslik eluviis | looduslik võõrliik | looduslikud elupaigad | loodusteadused | loodusvaated | ohustatud liigid | pesakond poegi | Vaata kõiki »