Avaleht » Filmiliigid

Mälestused

Sulev Nõmmik:

Vette prantsataval Abelil olid lõpmatult kurvad silmad. Kui näitleja millegagi rahul ei ole, aru ei saa või ei taha aru saada, on tal alati väga ilusad, suured ja märjad silmad. Filmisime unetu põgenemist üksikult saarelt ja seda, kuidas ta osava spinninguviskega saarele tagasi tuuakse. Ümber pea seotud käterätikule oli kinnitatud tugevate konksudega lant, selle küljes kahekordne tamiil ja selilistiili vabalt valdav Abel tõmmati paadimootori jõul kodukaldale tagasi. Neli-viis korda lükkasime ta vette, ta sukeldus oskuslikult ja kauaks, ilmus siis vett ahmivana korraks pinnale ja kadus jälle, – seniks, kui me paadile jälle hoo sisse saime.
Abelil olid lõpmatult kurvad silmad.
Alles paar aastat hiljem sain teada, et ta absoluutselt, no mitte üldsegi ei oska ujuda!
Kordemets, G., Tuuling, A. (2011). Tippaeg: Mehed ei nuta. Rmt: Sulev Nõmmik: „Kui näeme, siis teretame!“. Tallinn: Tänapäev, lk 183.

Lisaks:
Viivik, A. (2003). Kiirustage, seltsimehed unetud! Õhtuleht, 5. juuli, http://www.ohtuleht.ee/142653 (02.11.2011) meenutavad Kalju Karask, Peeter Peetsalu, Jüri Makarov, Helle Juksar.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm