Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Eha fenomen (1999)

Sisukokkuvõte

Ühe vapra positiivse ellusuhtumisega vähki põdeva naise lugu.

Läbi haigla klaasseina on näha toimumas operatsioon. Dr Avo Viiard räägib: muidugi on Ehal raske jälle opilauale minna, aga ta on otsustanud, et alla anda ei saa. „...13 aasta jooksul 15 operatsiooni,“ kuuleb Eha rahulikke ja tasakaalukaid selgitusi. Elukaaslane Mati räägib, kuidas ta Eha leidis. Maakodus meenutab Eha haiguse väljaselgitamisega seotud üleelamisi, kui füüsiline valu oli tunduvalt talutavam kui elada „hämaras olekus“. Eha arutleb kodu toe, kindlus- ja turvatunde üle. Aususe ja siiruse kõrval on tähtis ka südametunnistus ja pühadus. "Pühadus on maailma loomise juures olnud üks põhikomponent," leiab ta. Eha räägib avameelselt palve jõust ning ning peab oluliseks julgeda nimetada surma ja vähki õigete nimedega. Filmis saavad sõna Eha ravinud ning jätkuvalt ravivad arstid Avo Viiard, Jaan Kelk, Aivar Tilk ja Ants Vaar, kes tunnevad heameelt, et Eha on suutnud oma haigusega nii kaua vastu pidada. Seda peavad isegi tohtrid fenomenaalseks. Neerupealiste hormonaalne kasvaja, mis Ehal on, annab pidevalt siirdeid ja lööb jälle kusagil kehas mõne uue koldena välja. Arstidel pole võimu nende teket ära hoida. Neil on üksnes röntgen ja skalpell, elutahe on Ehal endal. Lõikuslaud on Eha elu enesestmõistetav osa. Taas ja taas on klaasi taga toimumas operatsioon, kus arstide tähelepanelikud silmad maskide kohal pingsalt jälgimas. Eha räägib dr Ants Vaarist, kes on kõik need aastad tema kõrval olnud ja teda opereerinud. Naljatamisi ütleb: mõtlen hirmuga, kui ta peaks endale sõrme lõikama. Kes mind siis opereerib? Keegi teine ei orienteeru sellel „maastikul“ nii hästi kui tema.
Eha elus on vaevarikka kõrval ka kaunis ja helge pool. Mees, kelle Eha pärast oma keerulisi eluperioode on leidnud, on temasse väga kiindunud. Koos käiakse seenel, ollakse maakodus, Mati saadab Eha haiglasse ja aitab tal narkoosist ärgata. Õrnad hetked kahe inimese lähedusest jutustavad armastusest ja kokkuhoidmisest. Järjekordne operatsioon õnnestub, Eha tõuseb jalule. Peagi on ta jälle Eesti Televisioonis ametis tehnilise toimetajana, korrastab koos Matiga nüüd nende päris oma kodu, saab oma poegade ja Matiga nautida ühiseid hetki. Ta ei mõtle iga päev karmile paratamatusele. Naeratus näol, leiab vapper Eha, et on pööraselt õnnelik. Julm saatus astus Eha teele paraku õige pea.