Avaleht » Filmiliigid

Sisukokkuvõte

Aleksander Sibula 130. sünniaastapäevaks valminud dokumentaalfilm käsitleb tema elu ja tööd ning Tallinna keskraamatukogu arenemist Eesti raamatukogunduse arenguloo ja ajaloosündmuste taustal.

Aleksander Sibula sünnitalu Vara valla Sookalduse küla Singli talu aias lokkavate kollaste nartsisside väljal seisab temale pühendatud mälestuskivi. Vanad mustvalged fotod hoonetest ja perekonnast. Tallinna keskraamatukogu töötajad Singli talus 23. aprillil 2014. Kiri: Raamatud rõõmustavad meid, kui meile naeratab õnnepäike, nad annavad meile lohutust, kui pilved meid kohutavad. Nad annavad inimeste lepingutele jõu ja kehtivuse ning nendeta ei langetata ühtki tähtsat otsust.

Richard de Bury (1287 – 1345). Kirjanik, bibliofiil, benediktiini munk ja piiskop.

Teater Varius lavastuse "Kui me elasime raamatukogus" stseenis õnnitleb keskraamatukogu juhataja Sibul kolleege kahekümne viienda tegevusaasta puhul ja jutustab raamatukogu varadest ning arengust, A. Sibula rollis esineb Väino Rast. Ekraanil keskraamatukogu välisvaade, fotod raamatukogu ruumidest ja personalist 1920-30ndatel aastatel.

Raamatu "Tallinna Keskraamatukogu 1907-2007" koostaja ja toimetaja Livia Viitoli ettekujutuse järgi oli Aleksander Sibul tõeline autodidakt, kellest kujunes välja Eesti kultuuriloo suurkuju. Ta räägib Sibula eelnevatest õppe- ja töökogemustest Soomes ja Moskvas. Helsingi Eesti Haridusseltsi raamatukogu sekretärist Leena Kullerist saab tema tulevane abikaasa. 1918 naaseb Sibul Eestisse, 1921 asub tööle Tallinna Linna Maksuta Avaliku Raamatukogu ja Lugemistoa (praegune Tallinna Keskraamatukogu) juhatajana. Ta töötas sellel ametikohal 1950. aastani. Venekeelsed dokumendid, kirjad, ajaleheartiklid, töö ajalehetoimetuses, tutvumine teiste kirjandustegelastega. Livia Viitol räägib Sibula pühendumist kehvas seisus raamatukogu arendamisele Eesti tippraamatukoguks kolmekümnendatel aastatel. Raamatukogu komplekteerimine vastavalt lugejate haridusele eeldas Sibula kõrget vaimsust, väga head organiseerimistööd, psüholoogilist arusaamist ja kõrget lugemust. Fotod raamatute köitmisest ja vormistamisest ning nõukogudeaegsest keelatud autorite nimede mahakriipsutamisest ning väljalõikamisest.

Raamatuajaloolane Piret Lotman võrdleb raamatukogude printsiipe vabas ja nõukogude ühiskonnas. Raamatukoguhoidjat juhendati lugeja raamatuvalikut jälgima ja suunama. 1940. aastal hakkasid komisjonid koostama erinevate alaliikide kaupa keelatud raamatute nimekirju. Ametlik ajakiri "Hariduse rahvakomissariaadi teataja" sisaldab avalikest ja koolide raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvate raamatute nimestikku. Esmalt hävitati omariikluse ja usuga seotud raamatud, hiljem nimekirjad salastati. Hävitamisele kuulus ka A. Sibula "Raamatukoguhoidja käsiraamat".

Esimesed fotod sõjajärgsest raamatukogust. Näitleja esitab Aleksander Sibula teksti: "Just siis, kui kõik tundus laabuvat, raamatukogu oli põhijoontes valmis, aastatega talletatud teadmised ja kogemused oleksid võimaldanud minul veel kümmekond aastat nagu ühel korralikul aednikul oma kasvatatud puu eest hoolitseda ja uusi aednikke kasvatada, tuli vägivaldne lõpp". Ta meenutab 1943. aastal ilmunud „Eesti rahva kannatuste aastate” peitmist ning partei poolt raamatukokku tööle suunatud seltsimeest Harri Loiti, hilisemat ülemust Eesti televisioonis ja telefilmis.

Eesti raamatukogunduse areng Eesti Vabariigi ajal ja Aleksander Sibula sidemed nende juhatajatega: Eduard Roos, Richard Antik, Jakob Martin Muide, Mart Pukits, Friedrich Puksoo ja Helene Johani; Noor-Eesti liikumise kaudu moodustatud raamatukogude korralduse osakonna toimetuse liikmed Kaarel ja Linda Eenpalu. Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhtivad tegelased Aleksander Sibul, Mall Jürma, Richard Antik, Friedrich Puksoo, Mart Pukits ja Helene Mugasto-Johani määrasid tollase Eesti raamatukogude näo. Raamatukoguhoidja Alvar-Jaanus Tamm arutleb A. Sibula omakasupüüdmatu tegevuse üle. Näitleja esitab Aleksander Sibula mälestusi Hugo Treffneri gümnaasiumi astumisest ja Anton-Hansen Tammsaarega kohtumisest. A. H. Tammsaare mälestusnäitus keskraamatukogus 1941. aastal.

Livia Viitol räägib uue raamatukoguhoone saamisest. Näitleja esitab Aleksander Sibula mälestusi uude majja korteri saamisest, raamatukogu laiematest võimalustest ja arhiivkogust - ühes majas korter, kabinet ja raamatud. Fotod.

Aleksander Sibula noorem tütar Helle Sibul meenutab oma isa kui rahulikku meest, ta jutustab hubastest kodustest õhtutest, meenutab Tammsaare külaskäike ja vestlusi temaga. Perekonnad käisid tihedalt läbi, koos veedeti suvepuhkused maal. Aleksander Sibula mälestused Tammsaarest (ETV arhiivist 1978): romaani "Tõde ja õigus" kirjutamise ajal käis Tammsaare raamatukogus lugemas 1920. aastate ajalehti, et värskendada oma mälu tolleaegsete elutingimuste kohta. Sibula tütretütar Tiina Peenoja meenutab, kuidas vanaisa luges talle ette viis osa "Tõde ja õigust". Helle Sibul jutustab kohtumisest Tammsaarega tema surmapäeval. Sibula sõpruskond hakkas koomale tõmbuma, jäid August Pill ja Bernhard Linde.

Piret Lotman räägib arhiivkogu moodustamisest keskraamatukogu juurde 1935. a. Fotod Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnast, kartoteegisahtel A. Sibula teoste tähistusega.

Sõjajärgsetel aastatel hakati riikliku raamatukogu juurde moodustama erifondi, selle juhatajaks sai Salomonia Tellmann, Helga Kuusmann oli tema abiline. Raamatuid viidi Nevski katedraali keldrisse ja mujale, hiljem ei saadudki kõike tagasi. Hinnanguliselt hävitati 30 miljonit raamatut. 1951. aastaks sisaldas raamatukogu ainult nõukogudemeelset kirjandust. Helle Sibul oli tunnistajaks raamatute hävitamisele. Aleksander Sibul püüdis raamatuid päästa, see tuli välja ja Sibul oli sunnitud direktori kohalt lahkuma, tema perekond tõsteti korterit välja. Sibul jäi pimedaks, ta tõmbus kõrvale, hakkas mälestusi kirjutama. Direktoriks sai Helene Johani. Eesti televisiooni 1979. aasta arhiivmaterjalis jagab Helene Johani nõuandeid koduse raamatukogu koostamiseks, ta toonitab, et huvi- ja erialaliste teoste kõrval peab olema ka ühiskondlik-poliitilist kirjandust ja marksismi-lenismi klassikuid. Näitleja esitab Aleksander Sibulana mõtte - me jäime ellu, et edasi lugeda.

Märksõnad: kultuuri järjepidevuse hoidmine | kultuuri- ja ühiskonnategelased | kultuuriajalugu | kultuuripärandi säilitamine | Nõukogude okupatsiooni kuriteod | pühendumine tööle | raamatukogu kui kultuurikeskus | raamatukogu kujunemislugu | raamatukogu lugejad | raamatukoguhoidjad | raamatukogundus | raamatukogutöötajad | raamatute hävitamine | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm