Nukumaja (2017)

„Nukumaja“ peamiseks plussiks kujunes selle ambitsioonitus: erinevalt paralleelselt linastunud „Meriväljast“ (TV3) ei olnud „Nukumajal“ liigseid kunstilisi, kinematograafilisi või kontseptuaalseid taotlusi; seetõttu mõjus seriaal kompaktse ning enesekindlana, pakkudes ühtlaselt kandvat narratiivi paraja annuse põnevuse ning draamaga. Kunstilis-sisulisi üllatusi või ootamatuid lahendusi oli vähe, kuid järjekindlale jälgimisele pidas sari hästi vastu, premeerides vaatajat kandva krimiloo, heade näitlejasoorituste ja stabiilselt kultuurse pildikeelega.

Seda, et ühtlast, ilma tohutute skaalavõngeteta kvaliteeti kiputakse alahindama, näitas „Nukumaja“ mittenomineeritus üheski 2018. aasta EFTA kategoorias. Tegu oli ilmselge ebaõiglusega, sest telekonkurentsis viies kategoorias nomineeritud ja ühes võitnud „Meriväljaga“ sai „Nukumaja“ kui mitte napi võidu, siis vähemalt auhinnalise viigi.

Neil kahel seriaalil on üks ühine joon: mõlema stsenaristiks on kirjanik. Katrin Pautsi stsenaarium on kinni reaalsuses ning selle juured võivad ulatuda isegi pisut liiga sügavale. Kohati tekib vaatajal soov saada raputatud millestki, mis tekitab arusaamatust, mis on mingis mõttes seosetu või mille konteksti kohe ei hooma. Pautsi narratiiv on rangelt süstemaatiline, loogikale allutatud, argielust ja realismist tõukuv ning juhib vaatajat edasi nagu pimedat, andmata talle võimalusi ise teadmatuses kobades oma samme otsida. Mõnes mõttes on see turvaline, mõnes mõttes patroniseeriv ja üheülbaline. Karakterid, ehkki verevad, ei paku võimalust sisemiseks arenguks või suurteks muutusteks. Paljust mullistavast räägitakse tagasiulatuva jõuga, mitte ei näidata meile seda – teisisõnu, meil on võimalus elada kaasa ainult antefatto (dramaturgiline termin, itaalia keeles „enne tehtud“) resolutsioonidele ehk enne sarja algust toimunud tegude tagajärgede ilmsikstulekule, vähem aga neile tegudele endile või motiividele, mis sundisid ühte või teist karakterit konfliktile viinud otsustele. Lihtsalt öelduna: kõigil on minevikusaladused, mis nüüd hakkavad ilmsiks tulema. See on täiesti võimalik narratiivne formatsioon, kuid mitte ainuvõimalik ega ka mitte parim.

Režissöör-operaator Ergo Kuld on kodumaise seriaalinduse hall kardinal – üks tootlikemaid, samas aga varjatumaid niiditõmbajaid teleseriaalide jõustruktuurides, kelle käe (ja silma) all on sündinud mitmed telehitid. Tema käekirja on raske iseloomustada, sest see muutub vastavalt projekti olemusele ning haakub hästi narratiivi ja üldise ambience’ga. Ma ei tea tema tööstiili, kuid tundub, et ta jätab näitlejatele üsna vabad käed – vahest positiivne, vahest negatiivne sündroom. Seetõttu võib vahest aduda, et näitlejal endal puudub lõppnägemus oma rollijoonise finišist ning nii mõnigi süžees algselt juhuslikuna näiv moment ei jõua piisava jõuga vaatajani, et seda vajalikul hetkel (ilma flashbackita) meenutada.

Näitlejatöödele ei saa midagi ette heita, pigem tuleb neid kiita. Karin Rask ja Andres Mähar uude/vanasse majja koliva abielupaarina on igati sümpaatsed, nende omavahelised lahkhelid kohati ebaproportsionaalselt jõuliseks mängitud kuid sellest hoolimata kaasakiskuvad. Ursula Ratasepp ja Andres Roosileht üle oma jõu elavate tõusikute Brita ja Arturina loovad suurepärase düsfunktsionaalse, traumeeritud perekonna mudeli, mida täiustab psühhopaatliku algega poeg Gabriel (Franz Malmsten). Sotsiaalsed vaibaalused Raul ja tema tütar Mariann (Tambet Tuisk ja debütant Merit Männiste) tõusevad esile silmatorkavalt hea (õigem oleks öelda „halva“) sünergiaga koosmängu poolest (eriti arvestades, et Merit Männiste on hariduselt hoopis klassikaline laulja). Võib-olla seriaali ainus tõeline üllatus tuleb Maarja Jakobsonilt, kes harjumuspärase malbe-intelligentse naise asemel saab särada boheemlasliku sotsiopaadina. Aplaus castingule, kes ei peljanud näitlejanna imagole dünamiiti alla panna.

 „Nukumaja“ sarnane projekt näitab, et Eesti telesari on saavutanud küpsuse, tuues vaatajate ette ühtlasel tasemel terviku, millele pole vaatamata teatud tasapaksusele võimalik mitte midagi ette heita.

Märksõnad: aedlinn | majanduskriis | mõrv | politsei | rasedus | saladus | Vaata kõiki »