Avaleht » Filmiliigid

Maasikaõgijad (2018)

Animafilmid Kestus: 14:39

Huviinfo

Filmist meedias

Aurelia Aasa: „Vanemate-uuemate Eesti animafilmide kõrval esilinastus Belgias Mattias Mälgu „Maasikaõgijad“. Hõimukultuurist inspireeritud visuaali taga on Martinus Klemet. Tandemi eelmise filmi „Fatcula“ puhul oli tööjaotus vastupidine – kunstilise poole eest hoolitses Mälk, režissööritoolis istus Klemet.

Duol puudub äratuntav, filmist filmi liikuv käekiri. Küll võib öelda, et tiimile on omane esprii ja julgus ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. „Fatcula“ lahkas ülekaalulisuse ja kehakuvandikultuse kokkupõrget. See film avab veelgi omanäolisema võitlustelje – ühel pool rindejoont on maasikatest elatuv talunikepere, teisel pool näljased teod.

Filmi võib analüüsida mitmest aspektist. Ühelt poolt paneb tigude-inimeste suhe mõtlema hukkamõistuühiskonnale. Vaevalt et tigu aedades just oodatuim külaline on. Teda nähes tormatakse õue, mürgipudel käes. Teisel juhul astutakse olend lihtsalt laiaks. Kui palju on neid, kes mõtlevad, et tigu, nagu meiegi, püüab siin planeedil lihtsalt hakkama saada? Ideed võib edasi arendada, arutledes, kas mõistame sama kiirelt hukka ka teised inimesed? Tõsi, laiaks litsumise asemel võib olla sõnasõim, ent inimloomuse kohta räägib see ehk siiski nii mõndagi.

Semiootiliselt lähenedes võib jõuda teistegi tõlgendusteni. Mitmetes religioonides on peetud tigu pühaks loomaks. Tänapäeval nähakse teol sümboolset tähendust just idamaade religioonist mõjutatud usuvooludes ja new age'i kogukondades. Tigu liigub teadupärast aeglaelt – hetkes elamine ja naudisklemine, kiirustamisele vastanduv elustiil on uusfilosoofilistes kogukondades kõrgelt hinnatud.

Sama võib öelda kodu kohta. Sellest on eelkõige seikluslike noorte jaoks saanud midagi abstraktset – aasta veedetakse Balil, siis seatakse madrats sisse mõnes Berliini kommuunis. Eks rända samasugustel radadel ka tigu, kes kannab kodu endaga kaasas. Tõsi küll, ta ei jõua Balilt Berliini. Tihti on isegi rännak ühest aiaotsast teise paras katsumus.

Mõistagi on teofilosoofiline lähenemine fantaasiaküllane interpretatsioon. Režissööri idee pärineb märksa argisemalt pinnalt. Mattias Mälgu enda sõnul silmas ta tänaval teokarpi meenutavat lapsevankrit. Ent kui algselt oli plaanis arendada lugu õudusfilmiga sarnases suunas, siis protsessi käigus kujunes filmist mõtisklus lapsesaamise teemadel. Hirmu vastutuse ja muutuste ees on filmis ka tunda. Nimi „Maasikaõgijad“ võib silme ette kergitada ka naivistliku kunstniku Paul Kondase maali „Maasikasööjad“, ehkki Mälgu sõnul animafilmil sellega seotus puudub.“ /---/

Artikli terviktekst:
https://kultuur.postimees.ee/4410389/eesti-maasikad-ja-teod-brusselis
Aasa, A. (2018). Eesti maasikad ja teod Brüsselis [Brüsseli animatsioonifestivali fookuses on Eesti animafilmid]. Postimees, 16. veebr, lk 18.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm