Rodeo (2018)

Filmi lõputekstid:

"Marju Lauristin lahkus poliitikast ja naasis ülikooli õppejõuks. Ta on nimetanud Mart Laari läbi aegade parimaks Eesti peaministriks.

Heiki Kranich ei lahkunud poliitikast ja oli minister ka Mart Laari järgmises valitsuses.

Carl Bildt jätkas Rootsi poliitikas osaledes ka näiteks Balkani konflikti lahendamises. Mart Laari sõber on ta endiselt.

Lagle Parek lahkus poliitikast ja siirdus Pirita nunnakloostrisse, kus elab tänini.

Indrek Tarand jätkas tööd välisministeeriumis. 2009. aastal kogus ta üksikkandidaadina Europarlamendi valimistel üle veerandi kõigist häältest.

Tiit Pruuli lahkus poliitikast ja suundus ärisse. Maailmarändurina on ta sõitnud kaks korda ümber maakera.

Jüri Luik ei lahkunud poliitikast. Ta on olnud minister mitmes Eesti valitsuses ning suursaadik USAs, Venemaal ja NATO juures.

Kaido Kama lahkus poliitikast ja läks tagasi oma tallu Lõuna-Eestis, kus ta tegeleb murdekeelse kultuuri elushoidmisega. Ülikonda ta enam selga pannud ei ole.

Eesti rahvas ei lahkunud poliitikast ja on ikka veel teel tõotatud maale.

Mart Laar oli teist korda Eesti peaminister 1999-2002. 2006. aastal omistati talle Milton Friedmani auhind vabaduse edensamise eest. Pärast rasket ajuinsulti 2012. aastal lahkus ta poliitikast. Tal on üks suur unistus - suuta taas kord omal jõul kõndida."

Filmis on kasutatud lõike Tallinnfilmi kinokroonikatest (1991-1995) ja dokumentaalfilmidest:

Draakoni aasta (režissöör Andres Sööt; Tallinnfilm 1989),

Hobuse aasta (režissöör Andres Sööt; Tallinnfilm 1991),

Eesti kaitse (režissöör Andres Sööt; Tallinnfilm 1992),

Antsla 1993 (režissöör Matti Põldre; Eesti Telefilm 1994),

Vene metalli ja USA dollari suudlus (režissöörid Artur Talvik ja Rein Kotov; Exitfilm 1994).

Filmi saamisloost

Katkeid intervjuust režissöör Raimo Jõerannaga:

Raimo Jõerand, miks te selle filmi tegite?

See oli Kiur Aarma idee, ju talle lihtsalt meeldis Mart Laari raamat „Pööre”. Tegime Laariga koostööd ka meie eelmise filmiga „Sinimäed”, seal oli ta konsultant. Laar aktsepteeris mind režissöörina.
/---/

Kas Mart Laari oli raske saada nõusse filmis osalema?

Ei olnud. Kuid Kaido Kama tuli veenda selle teemaga uuesti välja tulema. Tema mõtles kauem järele.

Kes jäid filmist välja?

Neid oli palju. Ka konfliktis polnud Kaido Kama ju üksinda. Näiteks Indrek Kanniku roll fraktsiooni esimehena oli väga suur. Peab vabandama kõigi nende ees, kes jäid välja. Aga põhjus on see, et tegime filmi, mitte ei jutustanud ajalugu ümber. Et film oleks jälgitav, tuleb see sageli taandada ühele persoonile. Vältisime uusi nimesid, seletamist, et valitsus peab töötama koos parlamendiga jne. Meie lugu on ju ikkagi noortest poistest, kes hakkasid riiki juhtima. Idealistidest, kes ei läinud poliitikat tegema, aga kellest said poliitikud.

Mulle jäi filmi vaadates mulje, et see on tehtud rohkem välismaalastele kui eestlastele.

Ei tea. Need sündmused toimusid 25 aastat tagasi ja nad tuli tõlkida lihtsasse keelde. Teisalt on meie eesmärk muidugi ka jutustada Eesti lugu väljaspool piire. Meil on ka Soome kaastootjad ja väga palju tegime koostööd Soome monteerijaga, kes tegelikult andiski filmile nn pilgu väljast. Kõige igavam asi on rääkida väljapoole kohalikust poliitikast. Sellega hakkama saada oli meile paras katsumus.
/---/
Intervjuu terviktekst:
http://digileht.epl.delfi.ee/kultuur/rodeo-rezissoor-mart-laar-vaaris-seda-filmi?id=80973885
Peegel, M. (2018). „Rodeo“ režissöör: Mart Laar vääris seda filmi [intervjuu Raimo Jõerannaga]. Eesti Päevaleht, 2. veebr, lk 17.

Filmist meedias

„Tänavuse DocPointi suursündmus on eesti film, Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna „Rodeo“, mis räägib Mart Laari esimesest valitsusest anarhistlikel 1990. aastatel, kui kellelgi polnud õrna aimugi, mis asi see oma riik on ja kuidas seda tegema peaks.

„See on heatahtlik ajalooline sissevaade aega, kus inimesed tegid riiki niimoodi, nagu alustati tol ajal aktsiaseltse. Mitte keegi ei teadnud, kuidas luuakse riigi seadusandlust või julgeolekut. Mehed pidi selle asja ära tegema ja sellest film räägibki,“ ütles [Tristan] Priimägi. „Lugu on esitatud väga optimistlikul ja lahedal viisil. Eestlastel on „Teeme ära!“ ja talgumentaliteet alati sees olnud ja „Rodeos“ näeme, kuidas samamoodi kord Eesti riiki tehti.“

Mart Laar ütles filmis, kuidas ta poleks kunagi arvanud, et peaks peaministriks hakkama, aga Heiki Kranich tõi võrdluse: see on, nagu me sõidaksime kuhugi autoga. Nüüd istud sina rooli ja juhid, ja oligi valitsusjuht selgunud. Filmis on palju arhiivimaterjali, mis peaks kõnetama igaüht, kelle sünniaasta vähemalt eelmise sajandi 1980. aastate algusesse jääb. „Näeme palju sündmusi, mida tänapäeval enam normaalseks pidada ei saa, näiteks Pullapää jäägrikriis,“ märkis Priimägi. „Karmid ja ajuvabad intsidendid.“ Kiur Aarma on tuntud selle poolest, ta oskab arhiivimaterjalidega hästi ümber käia, neid monteerida hoogsaks ja tempokaks filmiks.
Alla, H. (2018). DocPoint murrab vaataja klišeesid [mh ka "Rodeost"]. Postimees, 31. jaan, lk 20.

Marti Aavik: „Kindlasti kuulake, mida Laar ütleb epiloogis – sellel filmil on nii saba kui ka sarved ehk korralik algus ja ots. Väga hästi saab selgeks, et Ameerikamaa sõna „rodeo“ taga on ses filmis selgelt eestilik sisu: vanaisa rääkis, et neil oli talus üks kuri pull… /---/

Isegi kui hakkate vaatama mõttega, et «ma ju tean seda kõike», haaravad filmi muusika ja pildirida kaasa. Märatseva pulli taltsutamise kujund on filmis väga kenasti, oskuslikult ja maitsekalt välja kantud. /---/

Üks väga hästi ja huvitavalt esile toodud liin on filmis see, kuidas poliitika üksikasjad olid seotud kindla tahtmisega saada Vene väed Eestist välja nii ruttu kui võimalik. Teine on n-ö esimese talve üleelamise raskus. Mõni lugu on seejuures peaaegu anekdootlik. Kokkuvõttes joonistub aga välja see, kui palju oli neid hetki, kus oldi noatera peal ning kui palju sõltus konkreetsete inimeste meelekindlusest, kiirest taibust ja osavusest.

Üllatus tabas mind alles siis, kui lugesin filmi kodulehelt, mida tegijad ise oma filmi ja eesmärkide kohta ütlevad. „Usalduse hoidmisest ja kaotamisest rääkiva loo keskmes on konflikt aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel, kus peaministril jääb häid valikuid järjest vähemaks,“ kirjutatakse filmi tutvustuses.

Jah, filmis on natuke juttu Isamaa ja Laari esimese valitsuse sisetülidest. Seal kõneleb toonane justiitsminister Kaido Kama, kes oli üks Laarile kinda heitjatest. Nappide joontega räägivad sellest teisedki toonased ministrid ning Laari nõunik Tiit Pruuli. „Pead tõstva uue majanduseliidi“ esindajad ei saa aga üldse sõna. Vähe sellest, neid pole seal isegi pildiliselt mitte. See konflikt ei joonistu filmis piisava selgusega välja, seda ei analüüsita pikemalt. Selle kohta ei anta olulist uut infot ega mingit väga erilist süvaseletust. Ainult filmi vaadates on väga keeruline mõista, miks ikkagi läks tüliks.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/4393391/lugu-mart-laari-vanaisa-kurjast-pullist
Aavik, M. (2018). Lugu Mart Laari vanaisa kurjast pullist [filmist "Rodeo"]. Postimees, 1. veebr, lk 18.

Raiko Jäärats: „Kui tavaliselt on ajalooliste dokumentaalfilmide tegijad sunnitud oma konstrueeritavasse narratiivi draamat lisama, siis praegusel juhul on tulnud ilmselt draamat vähendada – et oleks usutavam. Sest kõigile peale nende, kes 1990. aastate alguse Eestit tegelikult mäletavad, tunduks toonane reaalsus pehmelt öeldes pöörane. /---/

Filmis on palju ammu unustatud kaadreid, mis oma otsekohesuses ja aususes panevad vaataja võpatama. Kas tõesti oli võimalik nii rääkida? Kas see tõesti oli ainult 25 aastat tagasi? Tollased poliitikud mõjuvad tänapäevastega võrreldes siirate ja vahetutena. Erinevalt tänapäevastest kogenud karjääripoliitikutest võimaldavad Mart Laar ja Kaido Kama igal noorel, vastutusrikka projekti otsa sattunud inimesel endaga samastuda. Ehkki Marju Lauristin ja Lagle Parek mõjuvad, vastupidi, lausa pühakutena. /---/

Tänapäeva spinnimise kuldajastu kontekstis, kus kümme senti tõusnud õllehinnast saab rahvusliku tragöödia tekitada, võiksid riigimehed filmi vaadates leida endas moraalset julgust vaadata suuremat pilti. Ehkki Mart Laari valitsusele võib ette heita seda, justkui ainult suurt pilti nähtigi, ei saa neid süüdistada järgmistele valimistele mõtlemises. Filmis kujutatud toonane poliitiline süütus paneb tänapäevase pilguga vaadates lausa heldima.“

Arvustuse täistekst:
http://digileht.epl.delfi.ee/kultuur/laari-filmi-arvustus-dokumentaalvestern-milles-draamat-tulnuks-vahendada?id=80974143
Jäärats, R. (2018). Dokumentaalvestern, milles draamat tulnuks vähendada [filmist "Rodeo"]. Eesti Päevaleht, 2. veebr, lk 18–19.