Avaleht » Filmiliigid

Kadrioru loss (2000)

Restaureerimine 1991-2000

Dokumentaalfilmid Kestus: 16:21

Huviinfo

Keiserlikust suveresidentsist kunstimuuseumini

1718–1729 Rajati Vene tsaar Peeter I käsul Kadrioru lossi- ja pargiansambel. Lossi arhitekt oli Nicola Michetti Roomast. Peeter I järglastest Vene troonil külastasid lossi 18. sajandil keisrinnad Jelizaveta Petrovna ja Katariina II.

1828–1830 Keiser Nikolai I ajal toimusid Kadrioru lossi- ja pargiansambli ümberehitused. 19. sajandil käisid siin suvitamas ja vesiravil valitsejate pereliikmed ja õukondlased.

1741–1917 Lossi kasutasid ka Eestimaa kubernerid.

1917 Lossi hõivas Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu.

1919 Selles aastast alates kuulus loss Eesti Vabariigile. Merepoolses tiibhoones oli skulptor August Weizenbergi ateljee, lossi saalides toimusid kunstinäitused.

1921–1928 Lossis tegutses Tallinna Eesti Muuseum.

1927. aastaks sai varem peamiselt eesti etnograafilist vanavara kogunud muuseumist Eesti Kunstimuuseum.

1929 Seoses Rootsi kuninga Gustav V visiidiga Eestisse muudeti loss riigivanema suveresidentsiks.

1934–1938 Loss kohandati Eesti Vabariigi riigipea Konstantin Pätsi ametlikuks residentsiks (arhitekt Aleksandr Wladovsky). Lossi ülemisse aeda ehitati presidendi kantselei hoone (arhitekt Alar Kotli).

1941–1944 Lossi kasutati Saksa tsiviilvalitsuse kindralkuberner Karl-Siegmund Litzmanni residentsina.

1946–1991 Loss oli Eesti Kunstimuuseumi peahoone.

1991 Algasid ulatuslikud renoveerimis- ja restaureerimistööd, mida toetas projekti „Österled” raames ka Rootsi valitsus.

2000 22. juulil avati lossis Kadrioru kunstimuuseum, vanemale Lääne-Euroopa ja Vene kunstile pühendatud Eesti Kunstimuuseumi filiaal.

Loe lähemalt https://kadriorumuuseum.ekm.ee/muuseumist/kadrioru-loss/keiserlikust-suveresidentsist-kunstimuuseumini/

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm