Hea karjane (2018)

Filmi valmimisest

Täna [21.08.17 - toim] alustas Nafta Films Lähis-Idas Liibanonis Choufi mägedes uue Eesti lühifilmi “Hea Karjane” filmivõtetega. Esimest korda toodetakse lühifilmi väljaspool Eestit sedavõrd ambitsioonikal skaalal. 

 “Hea Karjane” on režissööri Evar Anveldi ning stsenaristide Andres Peetsi ja Evar Anvelti lühimängufilm. Film on inspireeritud tõsielusündmustest. Peaosadesse on valitud Liibanoni noorema põlvkonna silmapaistvad näitlejad Said Serhan "Tombé du ciel" (2016), “Solitaire" (2016) ja Tarek Yaacoub "Very Big Shot" (2015), Saudade (2016). Kõrvalosades mängivad Eesti näitlejad Ott Kartau ning Riho Vahtras.

Filmivõtted algasid Liibanonis 21. augustil ning kestavad 27. augustini. See on esimene kord, kui Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali poolt finantseeritud lühifilmi filmitakse väljaspool Eestit. Esimene võttepäev toimub Choufi mägikülas, kus toimub ka enamik tegevusest. Lisaks filmitakse Deir El Qamari linnapildis ja kohalikus mošees.

Filmile pakub rahvusvahelist produktsiooniteenust TheTalkies, mis on Liibanoni üks suurimaid produktsioonifirmasid. Nende Liibanoni-Rootsi koostöös sündinud mängufilmi “Zozo” (2005) võitis Chicago rahvusvahelisel lastefilmifestivalil žürii peaauhinna.

“Hea Karjane” režisöör Evar Anvelt on noor filmilooja, kes on tuntust kogunud elektroonilise muusika bändi “Tehnoloogiline Päike” artistina, ent  filmitööstuses tegutsenud üle 10 aasta, seda peamiselt postproduktsioonis ja ühe hinnatuma koloristina. Evari režisööritee algas paari aasta eest nii Eesti kui välisturule reklaamide tootmisega. “Hea Karjane” on Evari debüütfilm.

/---/

Fotod “Hea karjane” võtetelt: Photos_2017

Allikas: Pressiteade, 21.08.2017

Lühifilmikassett „Värske veri: oma ja võõras”

Kassetti kuuluvad:
Anna Hintsi „Jää” (2017)
Tanno Mee „Heleni sünnipäev” (2017)
Evar Anvelti „Hea karjane” (2017)
Kaspar Ainelo „Pööripäev” (2018)
Philip Kaati ja Ali Moniri „Reetur” (2018)
Marta Pulga „Omad” (2018)

„Värskest verest“ meedias

Aurelia Aasa: „Lühifilmikassett „Värske veri“ läheneb teemale eri rakursside alt, pakkudes kuut vaadet tänasele (võõrandunud) ühiskonnale. Nii mõnigi lühifilm tabab Eesti eluolu täpsemalt, kui on suutnud viimase aja täispikad mängufilmid. Viimast osalt seetõttu, et kui mõni erand välja jätta, kipuvad Eesti mängufilmid pöörama pilgu minevikku. Lühifilm kommenteerib elu siin ja praegu. Just viimases peitub ka kõnealuse kasseti väärtus. /---/
Tervikuna esindavad kõik filmid kas just läbilõiget, ent vähemasti fragmenti Eesti noorema filmigeneratsiooni loomingust. „Värske veri“ ei ole kvaliteedilt ühtlane, ent üldmuljelt on tegu ühe tugevaima kassetiga, mis senini üllitatud.“

Täpsemalt: https://kultuur.postimees.ee/6443777/omad-ja-voorad
Aasa, A. (2018). Omad ja võõrad. Postimees, 2. nov, lk 19.

Kauber, S. (2018). Uus lühifilmide kassett. Verivärsked ideed ja mitmekülgne filmikeel. Eesti Päevaleht, 2. nov, lk 19. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/uus-luhifilmide-kassett-verivarsked-ideed-ja-mitmekulgne-filmikeel?id=84183657

Rebane, K. (2018). Kes on omad ja kes võõrad? Eesti Päevaleht, 2. nov, lk 17–18. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kes-on-omad-ja-kes-voorad?id=84147916

Liimets, A. (2018). Kuus seika seoses omade ja võõrastega. Sirp, 9. nov, lk 22. http://sirp.ee/s1-artiklid/film/kuus-seika-seoses-omade-ja-voorastega/