Avaleht » Filmiliigid

Armastuse maa (2016)

Dokumentaalfilmid Kestus: 78:00

Huviinfo

Filmist kolleegi pilguga

Vahur Laiapea: „Liivo Niglas on nii etnoloog kui filmitegija ja mulle tundub, et need kaks külge on tema loomingus paaritudes väga head vilja kandnud. Ja Liivo võtab oma filme enamasti üksi üles – Aafrikast Siberini. See peegeldub tema filmidest tagasi, neis on tajutav isiklik suhe filmitavaga. /---/

Juri Vellaga, metsaneenetsist põhjapõdrakasvataja ja poeediga sidus Liivo Niglast pikk tutvus, küllap isegi sõprus. Liivo esimene film temast „Juri Vella maailm“ valmis juba 2003. aastal, siin vaadeldav „Armastuse maa“ eelmisel [2016 – toim] aastal. /---/

Filmi materjal on üles võetud mitmes jaos. Suur osa filmitust pärineb 2009. aastast, lõpuosa on filmitud 2013. aastal. Liivo on Vellale lähedal, elab tema ja tema pere elu. Vella teeb head koostööd, et Liivole olulised episoodid ja detailid üles võetud saaksid. Raudvai, mille neftjannik’ud – naftamehed ­on pühasse paika tagunud, kannab numbrit GTNG 5640. /---/

Naftamehed, neenetsid, venelased. Kas ja kuivõrd tegeleb film Juri Vellat portreteerides rahvusküsimusega? Minu meelest päris palju ja veidi vähe. Kas neenetsite maa on anastanud ja naftapuurtorne täis pikkinud naftamehed või venelased? Vella kasutab mõlemaid sõnu ja mulle tundub, et ta ei ole ise ka täiesti veendunud, kes tema põtrade armastuse maad rüvetamas käivad. Selle toob esile episood, kus Vella saab tuttavalt neenetsilt teada, et teine neenets viis põhjapõtrade kasvatamise piirkonda kaks naftameest. Vella laseb naftameeste saatjale edasi öelda, et tema ise võib siit läbi minna, aga ärgu venelasi siia vedagu. Neftjannik’uid ja salakütte, parandab ta. Nojah, tegelikult on ju Liivo see, kes selle ambivalentse suhtumise on ära tabanud ja otsustanud filmi tuua – oma positsiooni ja ideoloogilisi raame peale surumata.

Filmi lõpuosa on üles võetud 2013. aastal Pariisis soome-ugri rahvastele pühendatud üritusel. Rahvuse, olemise ja keeleküsimused ikka päevakorras. „Räägin venelastele, et kunagi te anastasite meid,“ ütleb Vella Pariisis vene keelt oskavale kuulajale. Venelasele? „Aga selleks, et poleks probleeme, oleks vist parem olnud, kui oleksite meid ära tapnud.“ Ja veel: „See on Venemaa, minu kodumaa, mul pole sealt kuhugi minna.“ Ja veel: „Kirjutan vene keeles, et õpetada neid meile vähem haiget tegema. Tuleb välja, et vene keel on minu peamine relv.“ /---/

Neftjannik’ud on oma naftapiirkonna „pealinna“ nimeks pannud Kogalõm. Kogalõm-Lor tähendavat handi keeles: Järv, Kus Mees Välja Suri või Koht, Kus Mehed Kaduma Lähevad. Juri Vella suri 2013. aasta septembris ja juba järgmisel kevadel hakkas Lukoil tema põhjapõtrade armastuse maal nafta pumpamiseks ettevalmistusi tegema.“ /---/

Laiapea, V. (2017). Järv, kus mees välja suri. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 133-136.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm