Avaleht » Filmiliigid

Elu enne elu (2016)

Animafilmid Kestus: 07:40

Huviinfo

Filmist meedias

Eesti Filmi Instituut eraldas toetused animafilmidele

"Rao Heidmetsa uus filmilugu kõneleb sõna otseses mõttes elust enne elu või siis hoopistükkis elust peale elu – sõltub, kust otsast vaadata, ehk siis katkematust eluringist. Autori loominguline uudishimu lähtub aga endiselt tema kaubamärgist - käivitav moment on uudsete tehnikate, nippide ja lahenduste järeleproovimine, millest sünteesitud pilt loob võtme tema animafilmi mõistmiseks. Uue filmi tegelaskujude prototüüpideks on seekord putukad elust enesest, kelle eluringi autor on jälginud. Filmis seotakse dokumentaalsed loodusvõtted nuku-, joonis- ja digitaaltehnikatega."
Eesti Filmi Instituut eraldas toetused animafilmidele (2015). Pealinn, 26. märts.

Aurelia Aasa: Rao Heidmetsa „Elu enne elu“ liigub katsetustes kaugemale. Filmis on isegi teatavat punkarlikkust. Omavahel põimitakse keerukalt sobituvad meediumid: liiv, putukad, video ja digitaalne joonisfilm. Eesmärk pole luua harmoonilist paradiisi, vaid putukate anarhistlik kuningriik.

Suvel ühes kaameramehe Urmas Jõemehega kokku kogutud putukad saavad filmis uue elu. Vaatajate ette hüppavad rohutirtsud, liblikad, herilased. Kontrastsed värvid ja hoogne tempo tekitavad kaootilise kaose: on seksi ja raevu, liblikatiivad lendavad erksinisel taustal igavikku, päikesepaistelises universumis toimub uuestisünd ja argieluga hõivatud putukad ammutavad vajalikud toitained punasest veinist.

„Elu enne elu“ on groteskselt kaunis mõistujutt elust. Mida teha endale kingitud ajaga? Mida putukad sellega oma üürikuses teevad? Putukate kõrval oleksid inimesed justkui surematud. On aega oodata lõputus eelelulises vastse staadiumis, tõeliseks eluks valmistudes. Tiivuliste tegelaste hetkes viibimise oskus on omane vaid vähestele meie seast. Ometi oleks see retsept, mis tooks särtsu nii noorte kui ka vanade siinolemisse.“

Artikli täisversioon:
http://kultuur.postimees.ee/3916015/uus-eesti-anima-alasti-postiljonid-fat-burner-ja-eksistentsiaalne-kriis

Aasa, A. (2016). Vampiirid ja mineviku pained [uued Eesti animafilmid festivalil Animated Dreams: Kristjan Holmi „Täismaja“, Rao Heidmetsa „Elu enne elu“, Martinus Daane Klemeti „Fatcula“, Ülo Pikkovi „Tühi ruum“, Juan Pablo Libossarti „Amalimbo“]. Postimees, 22. nov, lk 19.

Eva Liisa Sepp: „Kui otsida eesti animafilmidele midagi ainuomast, siis mulle on alati silma torganud nn "festivalide keel". Pole saladus, et enamik lühianimatsioone valmib mitte kodumaal näitamiseks, vaid selleks, et festivalidel auhindu saada. Seetõttu on paljud animarežissöörid võtnud omaks "festivalide keele", kus dialoog enamasti puudub, aga teatud hetkedel – kas juubeldades või vihast – hüüavad tegelased midagi mitmes keeles. "Bravo! Bellissimo! Super! Trés magnifique! Tubli!" Et kõik ikka mõistaksid, et see plaksutav ja rõõmsa näoga koiliblikas on nüüd tõesti õnnelik. Rao Heidmetsa uus film "Elu enne elu" oli sel aastal õnneks ainuke selle iganenud triki küüsi langenu. Loodetavasti on sellest järgmiseks aastaks loobutud, sest tegemist on võttega, mis tihti näitab narratiivi nõrkust; kas eeldatakse, et muust rahvusest vaatajad ei saa muidu stseeni toonist aru või siis pannakse neid hõikeid täispanga peale mineku asemel filmi ainult kord või kaks.“

Artikli täisversioon:
Eva Liisa Sepp: mis toimub eesti animatsioonis? | Kultuur | ERR
Sepp, E. L. (2016). Mis toimub eesti animatsioonis? [PÖFFi alafestival Animated Dreams: Priit Tenderi "Linnugripp", Kristjan Holmi „Täismaja“, Rao Heidmetsa „Elu enne elu“, Ülo Pikkovi „Tühi ruum“, Juan Pablo Libossarti „Amalimbo“, Helen Undi "Siseilmadest väljas"]. Sirp, 25. nov, lk 24-25.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm