Avaleht » Filmiliigid

1+1+1 (1981)

Kolmest lühiloost koosnev kassett. Filmid "Kohtamine", "Tänav", "Monument".

Animafilm Kestus: 09:12

Huviinfo

Filmi valmimisest

1980. aastal valmivad filmide kirjanduslikud stsenaariumid "Kohtamine", Hommik" ja "Exegi Monumentum".
1981. aastal valmivad kinostsenaariumid "Kohtamine", "Hommik" ja "Ego".
Juuliks 1981 on valminud režiistsenaariumid "Kohtamine", "Peegeldus" ja "Monument".
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1981 Joonisfilmi "1+1+1" stsenaarium, lepingud, otsused.

Filmi ettevalmistusperiood: 10.04. - 20.04.1981
Tootmine: 21.04. - 14.0.1981
Montaaž: 15.07. - 15.08.1981                                          
Filmi üleandmine - 15. august 1981
Dublaaži valmimine: 23.11 - 21.12.1981
Filmi maksumus - 37 500 rubla.

Kunstinõukogu istungilt 13.11.1981

S. Kiik: Tegemist debüüdiga, kõigil kolmel kunstnikul on esimene dramaturgiroll. "Kohtumises" naeruvääristatakse püüet olla rohkem kui inimene on. Tõstan esile kunstniku käekirja, suurepärast fantaasiat.
Uusbergi ja Rõõmuse debüüdist tõstatatakse inimese ja tehiskeskkonna probleem. Tegemist on tervikliku palaga. Elus peituv vastuolu on filmis ka tunnetatav. Väga hea kunstnikutöö, meisterlik operaator.
"Monumendis" põhjendamatu eneseupitamise probleem. Heli ei ole täpne.

H. Kiik: Ernitsa film on kõige täispikem. Süžee veenev, teostus samuti. Tabatud on tore õhustik, humanistlik lähenemine ja happy end. Kiitus humanismi eest!
Uusbergi pala kujutab endast ekspressiivset katsetust, teema ei ole uudne. Montaažis ebamäärane sähvimine. See on stiilikatsetus, nimetaksin seda etüüdiks.
Kolmas on lihtsalt karikatuur, kuid originaal suure mõttega. Kahjuks ainult karikatuur.

T. Elmanovitš: Need on rasketele probleemidele suunatud filmid. Viimane pala üldistab esimest.

R. Raamat: Olen ise loomise juures olnud. Kõik on tõsiselt oma töösse suhtunud. Järelkasv teeb rõõmu.
Volkonski on oma töö kenasti teinud, muusika aitab audiovisuaalsele reale kaasa.

J. Sillart: Kõrge visuaalne kultuur, eriti keskmises loos. Seos dokumentalismi ja teiste kujutavate kunstidega. Sellest on palju õppida.
Filmile anti I tasustamisgrupp.
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1982 Joonisfilmi "1+1+1" eelarve, kalkulatsioon, lk 105-106.

Filmile omistati II tasustamisgrupp NSVL Kinokomitee käskkirjaga nr 1/1006 22. detsembril 1981.
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1982 Joonisfilmi "1+1+1" eelarve, kalkulatsioon.

Linastusluba nr MB-09287 väljastati filmile 2.12.1981. aastal: Filmi võib demonstreerida Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult. 
Linastusluba Nº1311481 väljastati filmile 16.12.1981. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Filmiarhiiv, toimik nr 4771.

Kajastusi ajakirjanduses

Lühijoonisfilmide kassetis "1+1+1"(1981) valmis kolmeminutine "Kohtamine" – lugu massikultuuri ohvrist, kes otsib oma õiget mina, kuigi ta kõlbab pruudile ka sellisena, nagu ta on.
Teinemaa, S. (1993). Persona grata – Heiki Ernits. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 92-93, ill.

Chris J. Robinson: "Olümpia tõttu oli stuudiotel rohkem raha. Ei olnud aga piisavalt lavastajaid. Nii paluti Ernitsal koos Mati Küti ja veel ühe joonisfilmi animaatori Valter Uusbergiga teha üks lühipala nutika nimega kompilatsioonile "1+1+1". Ernitsa lühipala kandis pealkirja "Kohtumine". Kohtinguks valmistuv mees näeb vaimusilmas kolme imelist asjade käiku, mis tema tüdrukule muljet avaldavad. Viimaks osutuvad kõik need kujutluspildid kasututeks, sest mees mõistab, et tüdruk tahab vaid teda, mitte mõnd superkangelast, spiooni või rokkstaari. Film ei tõmba pilku, kuid näitab kahtlemata, et Ernits on võimekas režissöör."
Robinson, C. J. (2010). Kork lendab pudelilt. Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 197-228.

Tarmo Teder: "Debüteerinud režissöörina 1981. aastal kassetis "1+1+1" kolmeminutise lühipalaga "Monument", jõudis Kütt oma suuremate  töödeni alles viimase kümnendi vahetusel.
Kütt arenes rahvusliku joonisfilmikoolkonna tõusulaines tugevaks kunstnik-lavastajaks ja kerkis selle laine kiiluvees ka ise režissöörina harjale. Ta vormis nõukogude tsensuuri aastatel oma vabagraafilise kunstnikukäekirja isikupäraselt mahlakasse ja sarkastilisse kujundikeelde, mida soodustas "Tallinnfilmi" sürrealistide mänglevalt ühiskonnale vastumässav animaatorite kamp.
Pole ime, et dünaamiline ja otsingujanuline loojanatuur tõusis rahvusvahelise tähelepanu orbiiti. Kütt on pidevalt uuega katsetanud ja eksperimentides ekselnud, püüdnud filmis liita üsna erinevaid animatehnikaid, julgelt vastuoludel mänginud, vabagraafika hulljulget pilotaaži animafilmikunsti töödelnud, enda karakterist tulenevat filmi keeles kujutanud."
Teder, T. (1998). Leebelt naeratleva mässaja 3+1 ehk Katse portreteerida Mati Küti animafilmiloomingut [filmid: Monument, Labürint, Sprott võtmas päikest, Plekkmäe Liidi ja Põrandaalune]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 44-46, ill.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm