Karl Papello [1926]

Heiki Raudla:
Papello leiutis tekitab rahvusvahelist huvi

/---/  Papello asutas 1926. aastal Kaupmehe t 20 poolkeldrikorrusel mehaanika- ja elektroonikatöökoja, et oma ideid teostada. Neid oli tal rohkesti. Selles töökojas pandi kokku uskumatuid aparaate ja täppisseadmeid: “elektrooniline kõrv” ehk akustikaparaat, mis suurtükipaugu heli järgi tegi kindlaks vaenlase patarei asukoha; automaattelefoniaparaat, mis võimaldas operatiivsidet suurtükiväes; lennuki täiustatud kõrgusemõõtur jmt.

Esimene kõlamõõdujaam valmis tal 1924. aastal ja seda katsetati 15. augustil 1924. Arvatavasti olid Papello abilisteks selliste keeruliste seadmete valmistamisel Tallinna Arsenali töömehed. Sõjaväele kuuluv Arsenal oli sõjaeelses Eestis üks paremini sisustatud peenmehaanikaja optikatehas. Kuuldavasti tegeles ka Papello ise seal optiliste püssisihikute täiustamisega.

Ühe 1925. aastal valminud akustikaaparaadi katsetused toimusid sama aasta suvel Jägala polügoonil. Sõjaväelaste läbiviidud katsed näitasid, et asukoha mõõtmise täpsus on 15 meetrit. Papello ei uskunud seda ja kontrollis mõõtmisi järgmisel ööl ning sai tulemuseks vaid 1 meetri. Kui ta sellest hiljem sõjaväe juhtkonda informeeris, tekkis väike skandaal. Papellot süüdistati selles, et ta omal käel mõõtis sõjaväe polügooni. Siiski ostis Sõjaministeerium Papello aparaadi 325 430 marga eest ära, hiljem lisandus sellele veel neli seadet. /---/

Rahvusvaheliselt suurt huvi tekitas Papello leiutatud õhutõrjekahurite tulejuhtimisseade. Leidur iseloomustas seda aparaati järgmiselt: “Käesolev aparaat on määratud selleks, et ära näidata liikuva lennuki igat seisu ning ühtlasi automaatselt registreerida lennukit ja pommitavale kahurile tarvisminevaid andmeid.” Tegemist oli sõjalises mõttes väga olulise leiutisega.

Niisuguseid seadmeid valmistati mitu, iga järgnev oli eelmisest täiuslikum. Eesti sõjaväele 1930. aastal tehtud mudeli T-5 eest maksti Papellole 18 500 krooni. Papello tulejuhtimisseade näitas, kui tähtis on, et ühes isikus oleks koos leidur, teoreetik ja praktiliste kogemustega insener.

Päevaleht kirjutas 12. juulil 1928. a artiklis “Eesti Edison”: “Leiduri teadmisi hinnatakse seevõrra, et ta läinud aastal oli kutsutud Briti sõjakooli loenguid pidama. Ta töötas seal 8 kuud. See aparaat märgib automaatselt üles igasuguse ümbruses oleva õhusõiduki liikumise aparaadi “kuulmispiirkonnas”. Kuna lennuki asukoha täpne äramääramine on sõjaliselt väga tähtis, on aparaadil suur väärtus. Aparaadi töötamine põhjeneb häälekaja püüdmisel ja registreerimisel. /---/

1929. aasta veebruaris tutvustas Papello oma aparaati Inglismaal, et seda seal müüa. Inglise kaitseministeerium maksis kinni Papello ja tema abikaasa sõidukulud ja ostis 15 000 krooni eest ühe seadme. 1930. aasta aprillis sõitis Papello USAsse ja konkureeris seal oma aparaadiga teiste leidurite hulgas. Paljude katsete järel tunnistati parimaks Papello aparaat. Ameerikas leidis Papello masin kohe hindamist ja soliidsed ning asjast huvitatud ameeriklased tegid objektiivseid katseid ning ostsid ühe aparaadi ära. Samal aastal täiendas Papello tänu Rockefelleri stipendiumile USAs oma inseneriteadmisi. /---/

Karl Papello - Eesti Edison
http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2005/raudla.pdf