Hall (2015)

Filmiüliõpilase Jürgen Volmeri bakalaureusetöö on lugu väikesest poisist, kes kõnnib mööda jumala radu, kuid seab teadmatusest oma perekonna saatuse ohtu.


Tegevus toimub kaua aega tagasi ühel külmal detsembrikuul, Mart (Robin Aabreldaal) on 12aastane maapoiss, kes elab külaservas asuvas talus koos ema (Aita Vaher), isa (Indrek Sammul) ja vanema õega (Linda Vaher). Kui õde oli noorem, olid nad lahutamatud ning veetsid koos karjas olles oma lapsepõlve ilusaimad päevad. Nüüd hiljem on õde hakanud käima rohkem küla vahel ning kunagisest sõprusest ei ole palju järel.
Õe Kaiga juhtus nädal tagasi õnnetus ning pärast seda on tütar üha vaiksem ja vaiksem. Ta ei räägi, ei söö ega taha mitte midagi. Ema on väga mures ning juba lootust kaotamas. Isa oli juba enne õnnetust õe suhtes külm – tütar tuli õhtuti hilja koju ega tundnud enam vanemate vastu suurt huvi. Isa on mures, aga loodab, et ehk läheb ise üle.
Mart on pärast lõunasööki suure hooga tormanud õue oma radu käima. Tal on igapäev kindlad rajad ja kohad, mida ta peab läbi käima. Pärast pikka kõndimist jõuab ta tagasi koju ning juba eeskojas tundub talle, et köögis on kuidagi vaikne, kosta on ainult ema murelikku ohkamist. Mart otsustab asja uurida, kuid tahab jääda salajaseks, kuna ennegi on tema eest tähtsaid asju varjatud.
Ta asub piiluma ning märkab, et ema ja isa on hoopis teistmoodi kui muidu ning ta jälgib pikalt nende olekut, silmi, liikumist. Õde vaid istub liikumatuna pakul, silmad kaugusesse suunatud, kuid hetkeks tundub, et õde vaatab läbi piiluaugu Mardile silma. Ema otsustab, et tuleb läbi viia rituaal, mis tooks Kai teispoolsusest tagasi. Selle jaoks tuleb välja kutsuda jumalik hunt, kes ehk oskaks teed näidata ning mingi märgi kaudu teada anda, kas õel on veel lootust.
Ema asub laulma. Mart jääb vahele, ta koperdab mingitmoodi ning isa lööb ta keset rituaali toast välja. Ema asub kohe Mardi tekitatud sodi koristama, kuni talle koidab, et Mart ei oleks tohtinud seda laulu kuulda ning teda peab hoiatama. Ta jookseb hoovi peale, kuhu isa Mardi viskas. Poiss on juba jooksu pistmas, kui ema püüab ta kinni ning keelab tal igal juhul kuuldud laulu korrata.
Mart läheb taas oma radu kõndima. Pärast pikka mõtlemist tahab ta siiski laulu laulda, kuid välja tuleb ainult õrn ümisemine. Hetke pärast Mart peatub, kuna tema ees seisab hunt. Nad vaatavad teineteisele pikalt otsa kuni hunt möödub ning seab sammud talu poole. Mart jääb üksinda mõtlema.
Poiss kõnnib rahulikult kodu poole, kuni ühel hetkel avastab, et kõnnib vereraja sees. Järsku tuleb jooksuga vastu maruvihane isa, kes sõnatult temast möödub, püss käes. Mart hakkab nüüd kiiremini kodu poole kõndima, et selgust saada. Lauda ees märkab ta ema, seest kostub hirmus lammaste määgimine. Ukse ees on pikali surnud lambad, kelle verd ema pange ajab ning lumega käsi pühib. Mart jääb seda ehmunult vaatama, kuni märkab maja ees õde, kes on siiani liikumatu, emotsioonitu.
Tähelepanu on nüüd tuules seisval õel, keda Mart süütundest „äratama“ läheb. Midagi ei juhtu, kuni metsast kostub püssipauk. Järsult hakkab õel külm. Silma tuleb pisar, toimub justkui vabanemine.
Ema vaatab pikalt metsa poole, kust tuli pauk, justkui oodates mingit märki, kas isa lasi pihta või mitte. Ema kuulatamise murrab õe nutmise heli. Mart proovib kõigest väest õde aidata, paneb talle oma mantli ümber. Ema palub Mardil õde tuppa viia. Kahekesi majaukseni lähenedes hakkab õde hüsteeriliselt, omamoodi vabastavalt nutma.

Märksõnad: hunt | jumal | loodususk | metsad | rituaalid | Vaata kõiki »