Ajalehe sünd (1935)

Toonastest ajalehtedest

Filmimaailmast. Elavus kodumaises filmitööstuses

Lähemal ajal tuleb pealinna ühes luksuslikumas esietenduskinos esilinastusele kodumaal valmistatud kultuur- ja vaatefilm, mis käsitab praegusel ajal nii tähtsa teguri – ajalehe – saamislugu. Filmis näidatakse, kuidas metsas raiutud puupakkudest valmib paber ja sellest sünnib ajakirjaniku töö ja trükitehnika ühissaavutusena meie “vaimline igapäevane leib” – ajaleht, mis posti ja tuhandete levitajate kaudu tungib ka viimasesse metsatagusesse kolkasse. Filmi väntab operaator Armas Hirvonen.
Elavus kodumaises filmitööstuses (1935). Vaba Maa, 2. märts, lk 8.

Filmile tagasivaatavalt

Lauri Kärk: „Kultuurfilm pärineb Saksast. 1918. aastal asutati Saksa juhtiva filmiettevõtte UFA juurde kultuurfilmide osakond, mis oli mõeldud meditsiini, bioloogiat, geograafiat ja muud sarnast või ka sporti käsitlevate filmide tegemiseks. (Muide, meie Kultuurfilmi idee sai alguse soovist tekitada tervishoiumuuseumi ja teiste institutsioonide käsutuses-kasutuses olevaid seesuguseid filme koondav nn keskladu.) Saksa Kulturfilm oli rahvavalgustuslik, tänases keelepruugis võiks teda aimefilmikski nimetada.

Meile siin on kultuurfilmi formaadi puhul tähtis, et sellised filmid kasutasid ka instseneeritud episoode, eesmärgiks oli käsitletava materjali parem selgitamine vaatajale. Dokumentaalsete kaadrite kõrval võis rahumeeli olla lavastuslikkegi. Autentsus – mis polnud kohustuslik – põimus vähema-rohkema markeeritusega. Näiteks Wilhelm Prageri „Tee jõu ja ilu juurde“ („Wege zu Kraft und Schönheit“, 1925): ühelt poolt kaadrid konkreetsete sportlaste või kuulsa baleriini Tamara Karsavinaga, teisalt nimetute statist-näitlejate abil etendatu.

Sellise kultuurfilmi hea näide on filmiarhiivi uuel plaadil Armas Hirvoneni „Ajalehe sünd“ (1935; filmi juures on tegev ka Eduard Jürisson-Vallaste Vana Maa toimetusest), mis tutvustab filmivaatajale ajalehe valmimist, toimetuse tööd. Teeb seda kohati humoorikaltki, kasutab instseneeritust, aga jäädvustab seejuures ka Vaba Maa toimetuse tööd ja seal töötanud inimesi. Mis kindlasti lisab filmile täiendavat väärtust, olgu siis kaadris lehe peatoimetaja Eduard Laaman (keda parajasti usutleb „maailma kuulsaim ajakirjanik Knickerbocker“) või karikaturist Gori (Georg Tõnisson) või ka Pedro Krusten reporteri „rollis“.“
Kärk, L. (2017). Kolm sama aasta meest filmiarhiivi uuel plaadil. Postimees, 16. jaan, lk 16-17.

DVD „Eesti kino lävepakul“

Eesti Filmiarhiiv 2016

Plaadilt leiab filmid aastaist 1926–1937.

Konstantin Märska loomingut esindavad filmid „Tallinna turg“, „Pühade turg“, „Pilte Tallinna kurgi- ja marjaturult“, „Pilte Tallinna õunaturult“, „Pühad Petseris“ja „Vaateid Osmussaarelt“.
Theodor Lutsu loomingut esindavad filmid „Kas tunned maad...“ja „Gaas! Gaas! Gaas!“.
Armas Hirvoneni loomingut esindab film „Ajalehe sünd“.

Filmi vahepealkirjad

Siin kasvab ... paber

Hiigelvabrik ootab paberipuid

Puupakud pannakse veskisse...

... kust väljub vedel puupuder

Puumassi kogumine sõeladelt

Hiigelbasseinides jatkub puumassi vedeldamine ja peenendamine

Piimataolisest vedelikust aurab ära vesi ...

... ja kuumade valtside vahel ...

... tekib paber

Paberi suurimaiks tarvitajaiks on ajalehed ...

... ja algajad reporterid

Juba hommikul vara ...

... kihab töö “seitsmendas suurriigis”

Maailma kuulsaim ajakirjanik KNICKERBOCKER ...

... usutleb Eesti ametivenda

Sensatsioon!!!

Kohale jõuab ka reporter

“Ärge pugege, küll te homme lehest loete!”

Häire!!!

Reporter oskab end aidata

Kuid mõnikord juhtub ka nii

Leht karrikatuurita on nagu supp soolata

No, vaat, mis ta valmis tegi!

Uudised muutuvad ladumasinates tinaridadeks

Trükivead parandatakse hoolikalt

Lehekülg “murtakse” kokku

Elektripress vajutab papi sisse jäljendi “kokkumurtud” leheküljest

See on matriits

Nüüd valamismasinasse, kus ootab sulatina

Üks ...

Kaks ...

Kolm ...

... ja tinast lehekülg on valatud

Kõik, mis liigne, freesitakse maha

Trükikoja uhkus – rotatsioon

Küljed asetatakse masinasse!

Kõik on valmis trükkimiseks

“Tähelepanu! Käik!”

“Täiskäik!”

25.000 lehte tunnis trükib terashiiglane

Ekspeditsioon saadab lehed laiali

Aeg on raha!

Ajaleht peab ulatuma ka kaugeimasse metsakolkasse