Lähemal ajal tuleb pealinna ühes luksuslikumas esietenduskinos esilinastusele kodumaal valmistatud kultuur- ja vaatefilm, mis käsitab praegusel ajal nii tähtsa teguri – ajalehe – saamislugu. Filmis näidatakse, kuidas metsas raiutud puupakkudest valmib paber ja sellest sünnib ajakirjaniku töö ja trükitehnika ühissaavutusena meie “vaimline igapäevane leib” – ajaleht, mis posti ja tuhandete levitajate kaudu tungib ka viimasesse metsatagusesse kolkasse. Filmi väntab operaator Armas Hirvonen.
Elavus kodumaises filmitööstuses (1935). Vaba Maa, 2. märts, lk 8.
Lauri Kärk: „Kultuurfilm pärineb Saksast. 1918. aastal asutati Saksa juhtiva filmiettevõtte UFA juurde kultuurfilmide osakond, mis oli mõeldud meditsiini, bioloogiat, geograafiat ja muud sarnast või ka sporti käsitlevate filmide tegemiseks. (Muide, meie Kultuurfilmi idee sai alguse soovist tekitada tervishoiumuuseumi ja teiste institutsioonide käsutuses-kasutuses olevaid seesuguseid filme koondav nn keskladu.) Saksa Kulturfilm oli rahvavalgustuslik, tänases keelepruugis võiks teda aimefilmikski nimetada.
Meile siin on kultuurfilmi formaadi puhul tähtis, et sellised filmid kasutasid ka instseneeritud episoode, eesmärgiks oli käsitletava materjali parem selgitamine vaatajale. Dokumentaalsete kaadrite kõrval võis rahumeeli olla lavastuslikkegi. Autentsus – mis polnud kohustuslik – põimus vähema-rohkema markeeritusega. Näiteks Wilhelm Prageri „Tee jõu ja ilu juurde“ („Wege zu Kraft und Schönheit“, 1925): ühelt poolt kaadrid konkreetsete sportlaste või kuulsa baleriini Tamara Karsavinaga, teisalt nimetute statist-näitlejate abil etendatu.
Sellise kultuurfilmi hea näide on filmiarhiivi uuel plaadil Armas Hirvoneni „Ajalehe sünd“ (1935; filmi juures on tegev ka Eduard Jürisson-Vallaste Vana Maa toimetusest), mis tutvustab filmivaatajale ajalehe valmimist, toimetuse tööd. Teeb seda kohati humoorikaltki, kasutab instseneeritust, aga jäädvustab seejuures ka Vaba Maa toimetuse tööd ja seal töötanud inimesi. Mis kindlasti lisab filmile täiendavat väärtust, olgu siis kaadris lehe peatoimetaja Eduard Laaman (keda parajasti usutleb „maailma kuulsaim ajakirjanik Knickerbocker“) või karikaturist Gori (Georg Tõnisson) või ka Pedro Krusten reporteri „rollis“.“
Kärk, L. (2017). Kolm sama aasta meest filmiarhiivi uuel plaadil. Postimees, 16. jaan, lk 16-17.
Eesti Filmiarhiiv 2016
Plaadilt leiab filmid aastaist 1926–1937.
Konstantin Märska loomingut esindavad filmid „Tallinna turg“, „Pühade turg“, „Pilte Tallinna kurgi- ja marjaturult“, „Pilte Tallinna õunaturult“, „Pühad Petseris“ja „Vaateid Osmussaarelt“.
Theodor Lutsu loomingut esindavad filmid „Kas tunned maad...“ja „Gaas! Gaas! Gaas!“.
Armas Hirvoneni loomingut esindab film „Ajalehe sünd“.
Siin kasvab ... paber
Hiigelvabrik ootab paberipuid
Puupakud pannakse veskisse...
... kust väljub vedel puupuder
Puumassi kogumine sõeladelt
Hiigelbasseinides jatkub puumassi vedeldamine ja peenendamine
Piimataolisest vedelikust aurab ära vesi ...
... ja kuumade valtside vahel ...
... tekib paber
Paberi suurimaiks tarvitajaiks on ajalehed ...
... ja algajad reporterid
Juba hommikul vara ...
... kihab töö “seitsmendas suurriigis”
Maailma kuulsaim ajakirjanik KNICKERBOCKER ...
... usutleb Eesti ametivenda
Sensatsioon!!!
Kohale jõuab ka reporter
“Ärge pugege, küll te homme lehest loete!”
Häire!!!
Reporter oskab end aidata
Kuid mõnikord juhtub ka nii
Leht karrikatuurita on nagu supp soolata
No, vaat, mis ta valmis tegi!
Uudised muutuvad ladumasinates tinaridadeks
Trükivead parandatakse hoolikalt
Lehekülg “murtakse” kokku
Elektripress vajutab papi sisse jäljendi “kokkumurtud” leheküljest
See on matriits
Nüüd valamismasinasse, kus ootab sulatina
Üks ...
Kaks ...
Kolm ...
... ja tinast lehekülg on valatud
Kõik, mis liigne, freesitakse maha
Trükikoja uhkus – rotatsioon
Küljed asetatakse masinasse!
Kõik on valmis trükkimiseks
“Tähelepanu! Käik!”
“Täiskäik!”
25.000 lehte tunnis trükib terashiiglane
Ekspeditsioon saadab lehed laiali
Aeg on raha!
Ajaleht peab ulatuma ka kaugeimasse metsakolkasse
Vaata lisainfot selle filmi kohta