Siseilmadest väljas (2016)

Filmist meedias

Mari Laaniste: „Helen Undi unelev «Siseilmadest väljas" on debüütfilmi kohta (kui mitte arvestada koolitöid) eeskujulikul tasemel, ilma soorituspinge märkideta. Eesti animatsioonikoolkonna sürrealismilembuse traditsiooni uhkelt edasi kandev lugu räägib tšellot mängivast ja keelpillipoognaid valmistavast naisest, kelle kummalisele tervisehädale läheneb teadlasest elukaaslane üsna ebaortodokssete ravivõtetega.
/---/

Lehearvustuse formaat ei soosi loo filosoofiliste kihistuste detailsemat lahkamist, ent film on selgelt enam suunatud mõtiskelule kui tegevusele, teemadeks individuaalse sisemise tasakaalu ja paarisuhte tasakaalu ühildamine, mis nõuab avatust loovatele lahendustele, ent kokkuvõttes päädib ometi resigneerumisega, silmitsi sekkuva force majeure’iga.

Soovimata taastoota stereotüüpe, väljendaksin siiski mõnetisi reservatsioone küsimuses, kui sügavat intellektuaalset väljakutset publik ühelt lühikeselt animafilmilt ootab. Õnneks kannab vorm ka siis, kui mõni vaataja kaasa mõelda ei jaksa: kunstnikutööd jaganud Undi ja Mattias Mälgu loodud filmiruum toob puhuti meelde joonisfilmistuudios 1970. aastate teisel poolel mõned filmid kujundanud kohaliku hüperrealismiklassiku Rein Tammiku, eeskätt tema töö Avo Paistiku lavastatud "Tolmuimeja" (1978) juures.

Pilt on ühtaegu nostalgiline ja (taas) moodne, seda saadab Liisa Hirschi kujundatud sulnis nüüdismuusika. Laiade masside lemmikuks Unt selle filmiga veel ei kerki, kuid seda ootab tõenäoliselt päris viisakas rahvusvaheline festivaliringlus, ja erialane konkurents kodumaal pingestub veelgi.“

Laaniste, M. (2016). Kelmikas katastroof ja retk süvateadvusse [animafilmidest "Linnugripp" ja "Siseilmadest väljas"]. Postimees, 2. mai, lk 22.

Eva Liisa Sepp: „Vaadates Helen Undi filmi "Siseilmadest väljas", kajasid mu peas katked Pärna loengutest. Arvestades, et nüüdseks annab loenguid EKA animaosakonnas Unt ise, ei ole raske tõmmata paralleeli Pärna õpetuse ja selle filmi vahel. "Siseilmadest väljas" on oma tempolt, kordustelt ja isegi sünopsise poolest justkui loengutest üks ühele maha kirjutatud kooliprojekt. Võrreldes teiste filmidega "Uue Eesti Anima" linastustel oli tunda, et Unt alles otsib oma käekirja, mis pole iseenesest halb – ka mõni varane Pikkovi või Holmi film on samasugune kohmakas katsetus teha midagi ise ja uut. Masendav on aga see, et Undi soov luua midagi sügavamõttelist ja abstraktset lendas vastu taevast. Korduvad samad vanad mustvalged motiivid: teadus versus kunst, sinine versus punane, naine versus mees.“

Artikli täisversioon:
Eva Liisa Sepp: mis toimub eesti animatsioonis? | Kultuur | ERR
Sepp, E. L. (2016). Mis toimub eesti animatsioonis? [PÖFFi alafestival Animated Dreams: Priit Tenderi "Linnugripp", Kristjan Holmi „Täismaja“, Rao Heidmetsa „Elu enne elu“, Ülo Pikkovi „Tühi ruum“, Juan Pablo Libossarti „Amalimbo“, Helen Undi "Siseilmadest väljas"]. Sirp, 25. nov, lk 24-25.