Kui faktid jäävad tõele jalgu...
Kullar Viimse portreefilm räägib eesti neiu katsumustest kauges Ugandas, tsivilisatsioonide kokkupõrkest ning idealismi ja paratamatuse igavesest vastuolust.
Siisi Saetalu on õppinud sotsiaal- ja kultuurantropoloogiks. Ta on otsustanud MTÜ Mondo vabatahtlikuna sõita Aafrikasse, et asutada Uganda pealinnas Kampalas kohvik kui sotsiaalne ettevõte, mis annaks tööd erivajadustega kohalikele noortele. Režissöör Kullar Viimne puutus esimest korda Ugandaga kokku 2007. aastal, kui viibis GLEN vabatahtlikuna kolm kuud konfliktijärgses Põhja-Ugandas ja tegi koos saksa vabatahtliku Sophiega endistest lapssõduritest filmi. Kuuldes 2011. aasta sügisel, et Eesti vabatahtlik küsib annetusi Ugandas avatava kohviku tarvis, teadsin Kullar, et on saanud teise võimaluse. Ta otsustas kogu "kohvikuseikluse" Siisi kõrval kaameraga kaasa teha ja nii astuti 26. märtsil 2012 lörtsises Tallinnas lennukile kavatsusega maailma muuta. Üheksa kuu jooksul jälgis filmimees kohviku rajamise ja kestmise keerulist ja värvikat lugu. Entusiastlik Siisi otsib pikalt kohvikule sobivat rendipaika. Ta trotsib Aafrika elureegleid ja suudab alles mitme kuu pärast avada kohviku Pop Up. Igal hommikul kell 11 lükkab hoovivärava lahti teenindaja Frederick Osiya, kokk Andrew Aloro on köögis juba banaaniputru keetmas. Täiskohaga töötajavad kohvikus veel kassapidaja, ratastooli kasutav Olivia Naava ja koka abi, liikumisel tugikeppe vajav Annet Babiryele. Ülejäänud inimesed käivad tööl periooditi ja nad on erivajadustega noorte internaatkooli õpilased. Aga kõik ei lähe nii, nagu Siisi unistab ja loodab. Kohvikul ei jätku kliente. Riigis, mis on maailma kohviekspordi esirinnas, joob ainult 0,6 protsenti elanikest ise kohvi. Ka põrkub Siisi idealism vastu kohalikku töökultuuri, mis ei tunne kellaaega ega täpsust. Filmi lõpus tulebki Siisile appi tulnud Aliine Lotmanil kokk Andrew’le koht üle öelda. Ei täitu Siisi ja Aliine unistus, et Pop Up võiks ühel päeval toimida ilma nende juhendamiseta ja jääks ainult kohalike hallata. Kohvik tuleb sulgeda ja Siisi lendab tagasi Eestisse, kus korraldab jõuluaegses Tallinnas protestimarsi, millega nõutakse kakaoubade kasvatajatele õiglast tasu. Mahajäänud kohvikutöölised meenutavad Pop Upi aega kui õnnelikku ja rõõmsat aega oma elus ega tea, kuidas nüüd edasi elada. Lõputiitritest saab teada, et Siisi kolis tagasi Ugandasse, müüb seal naistepesu ja jätkab heategevusprojektidega.
Vaata lisainfot selle filmi kohta