Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Inimese ja looduse tasakaal (2006)

Sisukokkuvõte

Loode-Eestis alustati 2003. aastal Euroopa Liidu Life-Nature programmi raames ohustatud liikide elupaikade taastamise projektiga.

Vormsi saare kõige vanemad osad tõusid üle merepinna ligikaudu 3 000 aastat tagasi. Elupõline kohalik rannarootslane Oskar Friberg räägib rannas jalutades, et aastatega on saarel palju muutunud – varem polnud siin roogu, ent loomade kadumisega kasvas roostik ja nüüd on mitmed linnuliigid kadunud. Sajandi alguse fotodel näeme looma- ja põllupidamisolustikku. Nüüd on elanikke ligi kümme korda vähem ja traditsioonilisest kasutusest väljas rannaalad on roostikku täis kasvanud. Siin alustati 2003. aastal Euroopa Liidu Life-Nature programmi raames ohustatud liikide elupaikade taastamise projektiga, mille peamine eesmärk on taastada ja säilitada pool-looduslikke rannikuelupaiku, luues seeläbi sobivad elamis- ja rändeaegsed peatumistingimused ohustatud ja haruldastele liikidele. Erilise tähelepanu all on väike-laukhani, kõre ja rukkirääk.

Meie rannaniidud pakuvad ka rahvusvahelist huvi, alates 2002. aastast viiakse siin läbi teadusuuringuid projekti Earthwatch ja Darwin Iniative programmi raames, mida koordineerivad Brigtoni ülikool Inglismaalt ja MTÜ Läänerannik Eestis. Projekt viiakse ellu koostöös kohaliku elanikkonnaga. Hosby rannaniidu katseala prooviruutudel uuritakse vabatahtlike abiga rannakoosluse taastumist ja sellele järgnevaid muutusi eluslooduse mitmekesisuses. Projektijuhi Annika Liivaku sõnul saab rannaniit kõige paremini majandatud siis, kui seal karjatatakse nii hobuseid, veiseid kui lambaid. Alad puhastatakse võsast, rajatakse karjaaiad, ostetud loomad antakse hooldada kohalikele elanikele, kes saavad nii seoses projektiga tööd. Oma tegemistest jutustavad saare loomapidajad, maa- ja majaomanikud ning ettevõtjad. Projekt hõlmab ka Osmussaare maastikukaitseala liigirikkaid loopealseid ja rukkiräägu elupaiku. Viimase sõja eel elas siin 140 inimest, nüüd aastaringselt ainult üks perekond. Taluperenaine Aili Bergström on lepinguga rahul, nad on saanud juurde loomi ning rand sai puhtaks. Ta leiab, et projekt on olnud väga õpetlik ja kasulik.