Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Ojaverist ja filmist kunstiteadlase pilguga

Reet Varblane: „Jüri Ojaver (1955) on üks Eesti kunsti eredamaid isiksusi. Tema tegevusvaldkonnaks on olnud kolmemõõtmeline kunst, peamiselt installatsioonidena, aga ka video- ja tegevuskunst. Ta tuli kunsti 1980. aastate algul, noppis 1990. aastatel Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse aastanäituste peapreemiad, osales 1995. aasta Lõuna-Korea Kwangju biennaalil, esindas Eestit 1999. aasta Veneetsia biennaalil, on aktiivne Eesti Energiate kunstirühmituse liige ning on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias nii noori skulptoreid, metallikunstnikke kui ka paljusid teisi.

Jüri Ojaveri on huvitanud mälutemaatika, õigemini tema suhe olnuga ja olnusse nii üldises kui isiklikus mõttes. Nii võib Jüri Ojaveri täie õigusega nimetada eksistentsialistiks, kuigi paljusid tema töid, eelkõige tegevuskunsti akte, võib pidada iseäraliku huumoriga võllanaljadeks. Johannes Saar iseloomustab Jüri Ojaveri kunstniku peatselt ilmuvas kataloogis poeetiliselt, kuid täpselt: “Jüri otsib aegade raami, kadreerib end erinevatesse plaanidesse ja maastikesse, üritab oma viludaks tõmbuva olemise ümber kokku heegeldada pärandi kohevat kasukat, ent leiab end lõpuks ikka üksi väljal nagu korstnapühkija, kelle tööst jäävad maha suitsevad tukid”.“
Varblane, R. (2012). Jüri Ojaver. Song. Tallinna Kunstihoone. Eelmised näitused, http://www.kunstihoone.ee/index.php?mode=pl_kunstihoone_yritused&yid=503&yritus=n2itus&asukoht=Kunstihoone&aeg=arhiiv&lang=est&club=1&page=4  (8.05.2014).

Heie Treier: „Käsitlegem nelja kunstiga seonduvat filmi valmimisaastate järjekorras, nii palju kui siinne artikli formaat võimaldab. Öelgem ette ära, et igast filmist saaks kirjutada erialase retsensiooni vastavasse erialaajakirja, sest iga film toob esile uurimuslikust seisukohalt uudset informatsiooni. Filmide eelis mistahes monograafiate või erialaajakirjade ees on aga see, et nad viivad teavet „massidesse” ja aitavad kunstivaldkondi paremini mõistetavaks teha. Nii peaks kunstnikule-arhitektile-disainerile tähendama teda käsitleva filmi olemasolu ikkagi väga palju.

„Mees metsast ja mere äärest” (2009) toob tähelepanu keskmesse kontseptuaalse skulptori Jüri Ojaveri sellisena, nagu ta filmi tegemise ajal oli. Praeguse seisuga pole Jüri Ojaveri loomingust ilmunud ühtegi monograafilist väljaannet ega põhjalikku kataloogi, mistõttu film aitab edukalt täita nimetatud tühikut. Kunstniku unistuste või tema tegevuse metafoorina pakutakse filmid välja kunstniku ehitatavat jahti või purjekat, nagu Noa laeva, mille kohta ütleb sõber kunstnik Aleksei Plutser-Sarno naljaga pooleks, et ehitagu parem praktiline kalapaat, mis aitaks raha teenida.

Tegijate käsitluses leiab rõhutamist Jüri Ojaveri huumorisoon, mis avaldub tema tegevustes ja kunstis. Tabav on Jüri Ojaveri sõpruskonna ehk Eesti Energiate rühmituse dokumenteerimine; see on enam-vähem ühe põlvkonna meestest koosnev kunstiseltskond, kellel omad inside-naljad ja väljundid (Karepa performance-festivalid, näitused Eestis ja välisriikides, üksteist toetavad koosolemised jms). Sinna seltskonda naine ei sobi. Filmis tuleb see esile, kui Terje Ojaver püüab meestele lauda katta, seda peetakse tarbetult hoolitsevaks. Ometi on ju tegemist samuti kunstnikuga. Tema sisetunnet näeme videos „Sisyphose pruut”, kus valges kleidis naine püüab jalgpalli väravasse lüüa, palli mäest üles mängides. Universaalne paljude naiste sisetunne. Kena, et filmitegijad pole Terjet ignoreerinud.

Filmi üks väärtusi on Jüri Ojaveri loomingu dokumenteerimine ja tõlgendamine tema igapäevaelu kaudu. Oleks võinud ehk vähem rõhutada allajäämistunnet seoses erialase hariduse puudumisega — keda see huvitab ajal, mil kunstnikud liiguvadki vabalt endale võõrastesse valdkondadesse, milles neil puudub erialane haridus, ja leiavad ikkagi tunnustust. Filmi lõpuks on siiski happy end: seltskond seilab oma restaureeritud purjekal merele, vaimsesse vabadusse. Ka film kui fakt on happy end.“
Treier, H. (2012). Neli viisi kirjutada filmi abil kunstiajalugu: Peeter Brambati koostöös valminud kunstnikufilmid [Peeter Brambati dokumentaalfilmidest "Mees metsast ja mere äärest" (2009), "Vabaduse väljak vabaks" (2009), "Disainer number üks. Bruno Tomberg" (2009) ja "Ehituskunstnik Toomas Rein" (2010)]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 87-93.


Loe lisaks Ojaveri tegemistest:

Randla, S. (2001). Politsei trahvis liiklust seganud kunstnikku [Rakveres festivalil “KanaNahk” häiris kunstnik Jüri Ojaver oma etteastega linnaliiklust]. Õhtuleht, 30. juuli.
Politsei trahvis liiklust seganud kunstnikku | Õhtuleht

Ahvenamaal avatakse Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike mälestusmärk

Önningebysse püstitatakse graniidist mälestusmärk, mis tähistab kunstnike Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Aleksander Tassa, Anton Starkopfi, muusik Rudolf Tassa ja kirjanik Friedebert Tuglase viibimist Ahvenamaal aastatel 1906-1913.
Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Teaduste Akadeemia, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse, Önningeby muuseumi ja Eesti Kujurite Ühenduse väljakuulutatud mälestusmärgi ideekavandi konkursi võitis Jüri Ojaver tööga "Pink".
Önningeby muuseumis avatakse näitus "Ahvenamaa fenomen".
Ahvenamaal avatakse Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike mälestusmärk (2006). Eesti Suursaatkond Helsingis: Sündmuste kalender, 09. juuni, http://www.estemb.fi/est/syndmuste_kalender/aid-404  (9.05.2014).

Ühepäevanäitus

30. mail toimus Tallinnas, Pärnu mnt 27 asuvas majas ühepäevane kohaspetsiifiline näitus „Pressioon“.
Näitus hargnes maja fassaadil, trepikojas ja koridorides, paaris korteris ja pööningul ning kunstnikud lähenesid „kohaspetsiifilisusele“ erinevatelt vaatenurkadelt: tegelesid maja ajaloo ja sellega seotud linnalegendidega, käsitlesid isiklikke paigaga seotud mälestusi, intervjueerisid majaelanikke ning võtsid seisukoha kinnisvarapoliitika suhtes. Osalesid Anu Juurak, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Jüri Ojaver, Kaarel Kurismaa, Kirke Kangro, Raoul Kurvitz, Kärt Maran, Lagle Palo, Laura Pählapuu, Marko Mäetamm, Martin Varm, Merle Kasonen, Mikk Freiberg, Pent Talvet, Risto Tali ja Tõnu Narro.
Näitus kasvas välja Anu Juuraku ja Jüri Ojaveri Kunstiakadeemias juhendatavast MA ülekoolilisest valikainest „Kontseptuaalne joonistamine“. „Pressioonile“ tuleb jaanipäeva paiku järg KU-galeriis.
Näituse raames toimus Jüri Ojaveri performance „Luik, haug ja vähjad“, mis kulges Kunstihoone eest Pärnu mnt 27 majani.
Ühepäevanäitus (2007). Artishok, 15. juuni,
http://artishok.blogspot.com/2007/06/hepevanitus.html  (9.05.2014).

Rein Kelpman ja Jüri Ojaver „Vastutusrikas mäng puust raamis” (2008). Eesti Kunstnike Liit: Näitused ja üritused, 19. jaan.

Tallinna Kunstihoone galeriis oli kahe tuntud, kuid esmapilgul teineteisele üsna kauge kunstilooja - Rein Kelpmani ja Jüri Ojaveri - ühisnäitus "Vastutusrikas mäng puust raamis". Esialgu kavatsesid maalikunstnik Kelpman ning installatsiooni-, video- ja performance'ikunstnik Ojaver harjumuspärased väljendusvahendid omavahel ära vahetada. Lõpptulemusena maalib Rein Kelpman endiselt. Tema tööde alateadvuslikke assotsiatsioone käivitavad nimetused - nagu "Minu mängus on äng" või "Hapukoore sinine lehekülg" - haakuvad sürrealismile omase automatistliku eneseväljendusega. Maalid ise jätkavad pigem II maailmasõja järgset Euroopa abstraktsionismi, mis oli küll seotud kunstniku sisemise vabadusega, kuid hoolis maalitraditsioonist ja esteetilistest väärtustest. Kelpmani võiks siinjuures nimetada metafooride loojaks, seda nii maalilises kui ka verbaalses mõttes. Jüri Ojaver on aga oma lubadust pidanud. Tema ruumiillusioone loov mäng toimub tõepoolest kahemõõtmelisel, raamiga piiratud väljal. Valminud töid võiks nimetada ka akendeks - mõnest vaatab külastaja sisse, mõnest aga välja.
http://www.kunstikeskus.ee/sally/kool/programm_sally_sabas.htm  (9.05.2014).

Üritus: performance "Vana riist"

Aeg: 15-08-2009 - 11-08-2009 | 17:00 - 19:30 Koht (aadress): Sagritsa Muuseum, Karepa
SAGRITSA MUUSEUMIS KAREPAL toimub 15. augustil kell 17.00 performace´i pärastlõuna „Vana riist“. Teema pakub kunstnikele, kes püüavad leida vastust küsimusele – mis on vana riist? - mitmekihilisi ja väga isikupäraseid tõlgendusvõimalusi.
Üritusel osalevad: Leonhard Lapin, Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Aleks Plutser, Üllar Saaremäe, Ilja Sundelevitš, Jaan Toomik, Hannes Varblane, Valeri Vinogradov.
Performance "Vana riist" (2009). Eesti Kunstnike Liit: Näitused ja üritused, 15. aug.

Veispak, T. (2009). Nekropol Jüri Ojaveri nägemuses Karepal. Postimees, 16. juuli.

Esmaspäeval, 09.11.2009 kell 17.00 avatakse Draakoni galeriis JÜRI OJAVER´i (1955) isikunäitus „Oja” (2009).
Pressiteade, http://www.eaa.ee/draakon/ojaver.HTM  (9.05.2014).

Schwede, K. (2010). Ojaverid oja veerel (vestlus Terje ja Jüri Ojaveriga tööst ja perekonnast]. Elukiri, nr 3, lk  14-17, fotod.

Vellevoog, M. (2012). Vanad klassikud, uued peegeldused [Jüri Ojaveri näitus „Song” Tallinna Kunstihoones]. Sirp, 12. okt.

Filmis näidatavad teosed:

Kaitstud kulgemine (1990)
Hüvitus (1991)
Haavamatu (1992)
Nišš. Image (1993)

Uks (1993)
Valede võrk (1994)
Väikesed teod mees (1994)

Olematu kalmistu (1994)
Isa. Poeg (1995)
Lukukivi (1999) 
Kõik on sama, midagi ei ole muutunud (2000)
Performance Tasakaal (2001)
Performance Võidupäev (2005)
Kirves ja kuu (2006)
Püha allikas (2007)
Elu armastan ma (2008)

Pink (2006) 
Performance Luik, haug ja vähk (2007)
Rannavalve (2008)
Performance Tule ja mõõgaga (2008)
Performance Vana riist (2009)
Terje Ojaveri performance Sisyphose pruut (2009)

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm