Avaleht » Filmiliigid

A. H. Tammsaare I (1971)

Vargamäe

1. jagu õppefilmide triloogiast A. H. Tammsaare

Muud liigitused | Õppefilmid Kestus: 28:05

Sisukokkuvõte

Esimene film Eesti NSV Haridusministeeriumi tellitud õppefilmide triloogiast, mis käsitleb A. H. Tammsaare elu ja loomingut.

Üksik tamm viljapõllu taga ja metsatee, mille taustal kostub „Suure tamme laul“ Martha Hanseni esituses. On varakevad 1872, kui Vargamäele Põhja-Tammsaare tallu saabuvad kirjaniku vanemad Peeter ja Ann Hansen. Ekraanil on talukoha ostu-müügi leping aastast 1872, kus Albu mõisa pärishärra müüb Vastsemõisa talupojale Peeter Hansenile talu, hinnaks 2325 rubla, sellest kohe tasuda 250 rubla hõbedas. Suitsutare sisemus koos nõgiste laepalkidega, foto peremehest Peeter Hansenist, kes on romaani Vargamäe Andrese prototüüp. Siin saad vastu „ainult tööd, tööd, tööd – muidu ei sünni midagi,“ tõdeb too. „Hommikust õhtuni, kevadest sügiseni, hällist hauani, põlvest põlve.“ Foto noorest naisest, kirjaniku emast Ann Hansenist (Backhofist), romaani Krõõda prototüübist, kes rassis talus 51. eluaastani ja sünnitas 12 last, esimesed neli puha poisid. Neljanda pojana sündinud Anton Hanseni nimi kantakse Järva-Madise kirikuraamatusse 18. 01. 1878 (vkj). Soomaastik kõverate puudega, karjamaa, linnupesa, rästik. Siin on tuttav iga metsatukk, iga puu ja küngas, sest ikka on siin midagi tehtud, mis annab paigale erilise tähtsuse. 

Filmi teises osas räägitakse Peeter Hanseni ja tema riukaliku naabrimehe, Lõuna-Tammsaare peremehe Jakob Sikenbergi omavahelistest kemplustest ja kohtuskäimistest, tunnistajaks vallakohtu dokumendid. Nüüd puhkavad „Tõe ja õiguse“ lehekülgedelt tuttavad vimmamehed juba ammu koos Järva-Madise surnuaial. Noor Tammsaare aga, kõrvus kirikukellade helin ja hinges nimetu igatsus, ihkab kusagile kaugemale, hariduse poole. Tammsaare koolitee algab Sääsküla vallakoolis, jätkudes Prümli algkoolis, kus ta kirjutab ka oma esimesed värsid. Väike-Maarja kihelkonnakoolis satub maapoiss juba kultuurikeskusesse, kus võis kohata kirjanikke Jakob Liivi ja Peeter Jakobsoni. Tammsaare kirjandushuvi äratajaks ja kujundajaks saab kooli juhataja, luuletaja Jakob Tamm, kes tutvustab ja laenutab oma õpilastele väärtkirjandust. Erilise elamuse saab tulevane kirjanik Juhan Liivi jutustusest „Vari“. „Tamm õpetab väljenduse selgust, lihtsust ja loomulikkust. Juhtnöör kogu eluks“ (katkend Tammsaare kirjast). Ees ootab Hugo Treffneri erakool Tartus, tulevik tundub suur.

 

Märksõnad: "Tõe ja õiguse" tegelaskujud | algkool | helletused | igatsus | jõgi | karjamaa | karjapõlv | kasvukeskkond | kihelkonnakool | kirjandus | kirjanduse suurkuju | kirjandushuvi | kirjanduslikud mõjutused | kirjandusloolised faktid | kirjanduslugu | kirjanik | kirjaniku koolitee | kirjaniku kujunemine | kirjaniku lapsepõlv | kodupaik | kohtuskäimised | kõverad sookased | käo kukkumine | lapsepõlveelamused | lapsepõlvemiljöö | linnulaul | linnupojad | loodusvaated | metsatee | naabrimeeste kemplemine | rahvalaulud | ränk töö | rästikud | sipelgad | soomaastik | talu | talukoht | taluperemehed | Tammsaare vanemad | udune hommik | vallakool | vanainimese käed | viljapõld | vimmamehed | õpetajad | öökull | üksik suur tamm | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm