Ühe talu lugu (1998)

Mati Viiuli videojäädvustus Särgava talust.

Särgava talu perepoeg Aado Särgava tutvustab talu ajalugu, hooneid, erilise arhitektuuriga maakividest ehitatud neljakandilise siseõuega karjalauta. Mati Viiuli selgitused talu tegevuse kohta 1930ndatel aastatel on informatiivsed ja huvitavad. Kirjanik Ernst Särgava isa on sündinud Särgava talus, ka kirjanik ise on talu palju kordi külastanud. 1919. aasta suvel peatus Särgava saunatares Friedebert Tuglas.  Meenutused vahelduvad rahvapillimuusikaga.  1941. aastal alanud sõda  ja hilisem natsionaliseerimine tegi edukale põllumajandustalule suurt kahju. Märtsiküüditamisel 1949. aastal viidi Särgavate perest Siberisse Aado isa, ema ja ema õde. Särgava talu loomad ja vara läks kolhoosile. Taluhooned lagunesid aastate jooksul. Teaduste Akadeemia, mille alla tookord Geoloogia Instituut kuulus, otsis oma töötajatele puhkamisvõimalusi. Tolleaegne Geoloogia Instituudi direktor Dimitri Kaljo meenutab, kuidas Särgava talu nende asutusele sai. Jaak Nõlvak räägib taluhoonete taastamisest Geoloogia Instituudi inimestega. Peep Männik räägib inimeste entusiasmist ja ettevõtlikkusest Särghaual, talgutest ja töödest. Naida Veske ja Udo Veske meenutavad  tehtud töid puhketubade väljaehitamisel. Suvine Särghaua on Geoloogia Instituudi perele nii puhkuse kui ka aiatööga tegelemise koht. Linda Hints ja Lea Meidla jagavad mõtteid puhkebaasi vajalikkusest. Enn Pirrus meenutab inimesi, kes olid olulised Särghaual GI puhkebaasi rajamisel.

Märksõnad: aiatööd | ajaloo tutvustamine | ajalugu | arhitektuuri ajalugu | geoloogia | geoloog | inimestevahelised suhted | K-komando | kivimid | meenutused endisest ajast | mälestused | palkhooned | rahvapillimuusika | rahvamuusikaansambel | selgitamine | suvi | talu | taluhoone | taluhoov | talupere | taluperemees | uurimistöö | viiulimäng | ürgloodus | Vaata kõiki »