Sisukokkuvõte
Eesti-Suurbritannia dokumentaalfilm Tallinnas sirgunud juudineiu Dora Gordine’i (1895 – 1991) kirev tõus maailmatasemel skulptoriks ja disaineriks ning kõrgklassi lemmikuks.
Aastal 1988 teatab inglise ajakirjandus kunstiröövist Dorich House’is, kus erakuna elab vanaldane skulptor Dora Gordine. Varastatud on hinnaline vene avangardistliku kunsti kogu, mida naine koos abikaasaga on aastaid kogunud. Arhiivimaterjalidel, kaasaegsete intervjuudel ja lavastatud episoodidel põhinev film heidab pilgu selle paljuski mõistatuslikuks jäänud naise elule, jälgides tema dramaatilisi tõuse ja langusi teel loomingu tippu. Sündinud 1895 Läti sadamalinnas Liepājas juudi perekonnas, siirdub 16-aastane Dora aastal 1911 koos perega Tallinnasse, kus asutakse elama arhitekt Karl Burmani vastvalminud kortermajja Tatari tänaval. Maja alakorrusel asuvas Ants Laikmaa ateljees alustabki Dora Gordin (sünninimi) oma kunstiõpinguid. 1919 esineb andekas neiu juba oma töödega eesti kunsti ülevaatenäitusel, poseerides osalejate grupifotol enesekindlalt otse maestro Weizenbergi seljataga.
Ent Tallinn jääb ambitsioonikale Dorale peagi kitsaks – ta siirdub õppima Pariisi kaunite kunstide kooli, kus kohe paistab silma oma pühendumisega. Siin leiab ta skulptorina oma käekirja, kiindub pronksi ja valmivad esimesed tuntust toonud pronkskujud. Ta muudab oma perenime prantsusepäraseks, ehitab Pariisi äärelinna Boulogne´sse ateljeemaja ja tõuseb sealse kunstnikkonna täheks. Üleöö naisest lummatud briti aristokraat, krahvi poeg Richard Hare kosib teda, kuid Dora keeldub, sest tal on enne vaja kunstis läbi lüüa. Doktor Georg Garlicki kutsel sõidab ta hoopis Kagu-Aasiasse. Teel sinna lööb ta omaenese pulma sõitva mehe üle ja abiellub 6 kuud hiljem ise temaga. Ühistelt reisidelt Hiinas, Singapuris, Malaisias, Jaaval jm valmivad ta kuulsad kujud oriendi eksootilistest tüüpidest. Bali saarel kohtub Dora Richardiga ja loobub nüüd kõhklemata Garlickust. Ta taotleb lahutust, ettekäändeks mehe väidetav impotentsus, ja abiellub Richardiga. Osava mängurina on tal nüüd pääs briti aristokraatia ladvikusse.
Dora elu motoks on: kunst eelkõige! Läbilöögi nimel on ta valmis paljukski. Ta loobub lastest, valetab end 11 aastat nooremaks ja salgab maha oma juudi päritolu, väites end vene aristokraatia järglaseks. Aastal 1936 valmib neil mehega Londoni äärelinnas ateljeekodu Dorich House, moderne pärl, pilgeni täis kunsti. Siin maksab perenaise sõna ja kutsumus, vagura loomuga Richard on tagaplaanil. Dora naudib kuulsust, temast saab kõrgseltskonna lemmik ja kujur, kelle teosed müüvad. Nüüd modelleerib ta kuulsusi ja nende lapsi. 1963. aastal valmib tal Surrey haigla jaoks skulptuurigrupp „Ema ja laps“, mille avab kuninganna Elizabeth II. See jääb Dora viimaseks tööks. Pärast Richardi surma 1966 elab Dora 25 aastat erakliku lesena ja sureb 1991 unustuses 96-aastasena, pärandades häärberi Kingstone´i ülikoolile. Aastal 2004 avatakse Dorich House kujuri majamuuseumina ja algab tema kunstipärandi taasavastamine.
Meie koostööpartnerid
© 2022 MTÜ EFA | efa@efa.ee |
Autoriõigused Toimetus.