Monumentum kikilipsuga (2011)

Režissöör Julia Sillart filmi saamisloost

Saatele Batareja antud intervjuust:

Julia Sillart: Omal ajal nooruses oli Vetemaa lähedane Jüriga [Jüri Sillart – toim] ja Teeduga [Teet Kallas – toim]... Nad olid klassivennad. Enn oli juba tuntud luuletaja. Nad käisid tihedalt ja rõõmsalt läbi. Siis läks Jüri Moskvasse õppima ja jäi eemale.

Jelena Skulskaja: Räägi palun, mis on filmi idee ja kuidas seda koos tegite?
Mina polnud Ennu teoseid lugenud kuni 2006. aastani, kui Vikerkaare viimases venekeelses numbris avaldati intervjuu tema sõpradega ja osa tema romaanist. Tema tekst... See meeleolu, mõnus huumorimeel... Hõljuv kergus... See meeldis mulle nii väga, et otsustasin – temast tuleb film teha. Mitte ainult temast, vaid ka tema raamatutest. Sellel mehel on entsüklopeedilised teadmised, mida tänapäeval kohtab harva. Meie hingetus või vaese hingega maailmas teda mitte hinnata on minu arvates lausa kuritegu. Hämmastav, et Enn tänaseni kirjutab, oma vanusele vaatamata... Jutustusi, romaane... Ja mis kõige huvitavam – ta kirjutab ka muusikat. /---/
Filmisime viis aastat...

Aga miks nii kaua?
Mingit toetust ju ei saanud. Ikka ühel ja samal põhjusel. Enn Vetemaad pole kellelegi vaja. /---/ Jüri maksis oma palgast. Ta oli operaaator, autojuht... Aitas mind kui režissöör. Oli kriitik ja mida iganes!

Sa ütlesid, et filmi toimetajaks oli sul Tiina Lokk. Ma ei teadnudki, et ta mäletab veel oma noorpõlve eriala. Võib-olla oli see austav žest...
Tiina oli esiteks osaline Jüri kõigis filmides alates „Nipernaadist“. Töötas alati Jüri kõrval toimetajana. Kui teda toimetajaks kutsusin, oli ta kohe nõus. Vaatas kogu materjali läbi...

Ja andis oma panuse?
Jah, muidugi. Tegi mõningaid märkusi. Saime temaga kenasti hakkama. Probleeme polnud.

Kas sulle oli tähtis avada Ennu kui heliloojat, kirjanikku, inimest? Või jutustada tema saatusest? Mis sulle alguses tähtsam näis?
Minule näis kõige huvitavam tema intellektuaalne potentsiaal. Aga muidugi, teha film inimesest ja mitte ajalises kontekstis, kus ta elab – see on võimatu. Seega tuli meenutada tema noorust, kui tema ja Teet ja Arrak tuntuks said. Niinimetatud 60ndate põlvkond. Noored ei tea sellest midagi. Üks noor režissöör vaatas seda filmi ja ütles: „Küll te elasite ikka huvitaval ajal!“
/---/
Batareja [telesaade] , ETV, 25.04.2012. http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=127144 (21.05.2013).