Looduslikud pühapaigad Eestis (2013)

Rein Maranil valmis lisaks „Hiite lummusele” ka teine film, kus eri elualade asjatundjad mõtisklevad looduslike pühapaikade üle.

Muinsuskaitseaktivist poliitik Tõnis Lukas tutvustab Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma ettevõtmisi. Semiootik Kadri Tüür näitab Eesti senti, kus tagaküljel meie maa, ning arutleb pühapaikade tähenduste üle. Folklorist Mall Hiiemäe jutustab kultuurimälust, Jakob Hurda üleskutsest rahvapärimuste kogumiseks ja pühapaikade uurimisest tänapäeval. Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik kõneleb vaimsest ja ainelisest kultuuripärandist. Hiiepaiga kujundab loodus, inimesed külastagu seda kohta säästlikult, see ei ole argiseks kasutamiseks, vaid ainult erilisteks puhkudeks. Geoloogiaprofessor Rein Einasto sõnul  ei sõltu pühapaiga valik enamasti taimestikust, vaid on seotud maapinna eripäradega. Algselt kujunesid just paepealsetel looduslikud pühapaigad, kus sageli oli ka allikaid, nendest väljuv vesi on oma koosseisult väga eriline, olenevalt läbitavatest kihtidest. Loodusteadlane Jaanus Paal mõtiskleb looduse ilust, mis tekitab hardust, pühadust. Looduslikud pühapaigad kui vanimad looduskaitsealad, kus säilinud bioloogiline mitmekesisus, haruldased taimeliigid.

Zooloog Uudo Timm vaatleb hiiepaiku kui looduslikke reservaate, mida ei kaitsenud seadus, vaid pühadus, nii oli ürgsetes kooslustes elupaiku paljudele linnu- ja loomaliikidele. Arheoloog Heiki Valk räägib teadusliku arheoloogia tekkest 1920ndatel aastatel, mil määratleti end kui muinas-, hiljem kui keskajaarheoloogiat. Viimasel ajal on hakatud uurima looduslikke pühapaiku nii maastikuarheoloogia kui kaevamise seisukohalt. Folklorist Mari-Ann Remmel näitab oma lemmikpuud ja jutustab kodupaiga rahvapärimustest ja tammehiie tähendusest kohalikele inimestele. Ajaloolane Jüri Metssalu tunneb pühapaiku kui kohti, kus leida sisemine tasakaal, tunnetada vaimset terviklikkust. Eestlased kui haruldane rahvakild elab maal, kus on säilinud palju vaimse identideediga seotud kohti. Pühapaikade võrgustik on looduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt  ja sotsiaalselt oluline, kui me seda tundma õpime ja endale teadvustame. 

Märksõnad: ajaloolised mälestised | hiiemetsad | hiiepaigad | lendorav | linnud | loodushoid | looduskaitse | metskitsed | mälu | paene rannik | pärandkultuur | pärimuskultuur | pühapaigad | raamatud "Eesti vanavara" | raamatukogu | rahvalikud tavad ja kombed | vaimne pärand | ürgloodus | Vaata kõiki »