Avaleht » Filmiliigid

Balti armastuslood: Vytautas ja Juozas. Leedu sügis 1991 (1992)

Kolmas film kassetist Balti armastuslood

Mängufilmid | Melodraama | Draama Kestus: 36:00

Huviinfo

Peeter Urbla filmi saamisloost

“Balti armastuslugudes” filmisime ühe novelli Eestis, teise Lätis ja kolmanda Leedus. See oli väga põnev aeg, stsenaariumi kirjutamise ajal tundus kõik liiga julge. /---/ Filmi oli põnev teha ja see valmis väga lühikese ajaga. Iga novelli jaoks oli umbes seitse võttepäeva ja ettevalmistusteks kaks. Võttegrupid olid erinevad, ainult soome operaator oli sama, filmisime 1991. aastal, televariant sai valmis aasta hiljem, kinovariant 1993. See oli esimene konkreetne koostöö baltlastega.

Seda filmi finantseeris saja protsendi ulatuses Soome, meie [Exitfilm – toim] tulime lõppetapil juurde, tegime postproduktsiooni ja mingil määral ka levitasime seda. Film on müüdud kümmekonnale televisioonile üle maailma ja on olnud Prantsusmaal art-house-kinodes. See on olnud üks huvitavamaid ja asjalikumaid saavutusi.
Simm, P. (2000). Vastab Peeter Urbla. Tater. Muusika. Kino, nr 7, lk 10-11; 13.

Filmist kriitiku pilguga

Margit Adorf analüüsib ajakirjas Teater. Muusika. Kino kõiki kolme „Balti armastuslugude“ filmi ja leiab, et „Vytautas ja Juozas“ on triloogia kõige õnnestunum osa:

„Ja tõepoolest, „Leedu sügises“ ei tule vaatajal pettuda. Muidugi mõista on ka selles filmis oma nõrgemad kohad, kuid need pole sugugi nii sügavalt häirivad kui triloogia eelnevais osades. Ja kui „Läti suves“ oli kõige parem operaatoritöö, siis „Leedu sügis“ on dramaturgiliselt kandvaim. Näitlejatöö on veenev, selles filmis juhtub palju, siin võib juba jälgida sündmuste teket, arengut ning lõppu, ei esitata ka fakte, mis tunduksid ebareaalseina.“
Adorf, M. (1994). Vabastet arm. Teater. Muusika. Kino, nr. 8/9, lk 91-93.



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm