Balti armastuslood: Regina ja Sergei. Läti suvi 1991 (1992)

Peeter Urbla filmi saamisloost

“Balti armastuslugudes” filmisime ühe novelli Eestis, teise Lätis ja kolmanda Leedus. See oli väga põnev aeg, stsenaariumi kirjutamise ajal tundus kõik liiga julge. /---/ Filmi oli põnev teha ja see valmis väga lühikese ajaga. Iga novelli jaoks oli umbes seitse võttepäeva ja ettevalmistusteks kaks. Võttegrupid olid erinevad, ainult soome operaator oli sama, filmisime 1991. aastal, televariant sai valmis aasta hiljem, kinovariant 1993. See oli esimene konkreetne koostöö baltlastega.

Seda filmi finantseeris saja protsendi ulatuses Soome, meie [Exitfilm – toim] tulime lõppetapil juurde, tegime postproduktsiooni ja mingil määral ka levitasime seda. Film on müüdud kümmekonnale televisioonile üle maailma ja on olnud Prantsusmaal art-house-kinodes. See on olnud üks huvitavamaid ja asjalikumaid saavutusi.
Simm, P. (2000). Vastab Peeter Urbla. Tater. Muusika. Kino, nr 7, lk 10-11; 13.

Filmist kriitiku pilguga

Margit Adorf analüüsib ajakirjas Teater. Muusika. Kino kõiki kolme „Balti armastuslugude“ filmi ja leiab, et triloogia teine osa „Regina ja Sergei“ on märksa tugevam esimesest, nn Eesti osast „Mattias ja Ann“:

„Nõnda siis on läti armastus triloogias poliitikast kõige rohkem läbi imbunud, kuid üldpildis on seda siiski juba reaalsemalt käsitletud. Tulemus on tunduvalt parem, mõnede naivistlike ning kohatute stseenide juures võib silmad kinni pigistada, sest teatraalsust on läti armastuses vähem kui eesti loos. Siiski pole näitlejate mäng veel täiesti veenev, ka siin esineb suurte sõnade tegemist, kuid nagu juba öeldud, pole üldpilt enam nii elukauge kui režissööri esimeses töös. /---/ Sellel filmil on triloogia parim operaatoritöö, mis annab Regina ja Sergei armastusele paljugi juurde.“
Adorf, M. (1994). Vabastet arm. Teater. Muusika. Kino, nr. 8/9, lk 91-93.