Avaleht » Filmiliigid

Sisukokkuvõte

Eestist pärit baltisaksa juurtega admiral Krusenstern oli maadeuurija, kes sooritas esimese ümbermaailmareisi Vene lipu all ja kelle „Lõunamere atlas“ oli ligi sajandi jooksul meresõitjatele asendamatu teejuht. Tema elu ja töö ajaloolist tausta selgitavad ajaloolased Urmas Dresen, Erki Tammiksaar, David Vseviov ja Jüri Kuuskemaa.

Heitnud põgusa pilgu Krusensternide perekonnaloosse ning Adam Johanni kooliaastatesse Tallinnas ja Kroonlinna kadetikorpuses, käsitletakse lähemalt tema teenistust mereväes Vene-Rootsi sõja (1788-1790) ajal ja lähetust Inglismaale, kust ta pääses seilama maailma meredele. Ameerikas kohtus ta president George Washingtoniga, kes tegi talle ettepaneku liituda nende sõjalaevastikuga. Noort meest aga köitsid kauged maad ja rahvad. Kui Katariina II järel troonile asunud Paul I mereväeohvitserid koju kutsus, reisis Krusenstern Venemaale üle kolme ookeani ja naasis kapteniabina, olles merd sõitnud seitse aastat. Ta esitas admiraliteedile projekti Vene laevanduse arendamiseks, sihiga hõlvata Vene Kaug-Ida ja Alaska alad koloniaalkaubanduse abil. Ekspeditsioonile selle ettevalmistamiseks pääses ta aga alles järgmise valitseja, Aleksander I ajal, kuigi sellega kaasnesid ametkondlikud takistused ja intriigid. Need saatsid teda ka ümbermaailmareisil (1803-1806), mille kulgu, osavõtjaid ja eesmärkide täitmist vaadeldakse põhjalikumalt. Diplomaatiline missioon Jaapanisse ei õnnestunud, küll aga etnograafilised ja mereuuringud. Nende tulemusi kokku võttev reisikirjeldus ja atlas (1809–1813) tõlgiti kiiresti kõigisse tähtsamatesse Euroopa keeltesse. Akadeemilisest tunnustusest hoolimata ei väärtustanud Vene admiraliteet Krusensterni tööd ja nii tõmbus ta Sankt Peterburgist tagasi Eestisse. Ta lõi perekonna, tegeles põllumajandusega, kirjutas teadusartikleid, aitas ette valmistada mereekspeditsioone. Virumaal Kiltsi mõisas elades (1816–1822) koostas oma peateose „Lõunamere atlas“ (1823–1826). Tema suhted admiraliteedi ja kõrgseltskonnaga jäid jahedaks, kuid siis leidis Krusenstern toetust uuelt keisrilt Nikolai I-lt ja tegutses edaspidi mereväe kadetikorpuse direktorina (1827-1842), reformides põhjalikult Vene mereväeohvitseride ettevalmistust. Viimased eluaastad veetis ta Kiltsis. Tema haud asub Tallinna Toomkirikus.

Märksõnad: avastamine | baltisakslased | diplomaatia | ebaõnnestumine | ekspeditsioon | etnograafia | intriig | joonistused | jäätunud meri | kaadritagune tekst | kadedus | kadetid | karjääri takistamine | kaubavahetus | konkurents | koolihoone | laevaehitus | laevakapten | lojaalsus | loodusteadlased | lootus | meeskond | merekool | meresõidu ajalugu | merevaated | muuseumi ekspositsioon | mõisahoone | ohvitserid | paleepöörded | perekonnalugu | pettumus | purjekas | suurlinn | teadusele pühendumine | torm | tugev natuur | tunnustamine | uurimistöö | vandetõotused | Vene keisririik | vihkamine | võimuvõitlus | ümbermaailmareis | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm