Hingevalvur (2012)

Filmist kriitiku pilguga

Rein Tootma: „Nende filmide [dokumentaalfilmid "Laulev Nadežda" ja "Hingevalvur" - toim] peategelaste Nadežda ja Eve elu pole ka teab mis õiglaselt sätitud: üks on kogu oma suure perega hädas igapäevase leiva pärast, teisele pole kätte juhatatud tema teist poolt, meest, nii et ta peab üksinduses, mehe-naise osadusest osa saamata oma elupäevad mööda saatma. Sellest hoolimata usuvad nad Jumalasse, kuulutavad tema sõna ja õpetust, üritavad taevalikku maisesse sulatada, nähtamatut nähtavaks teha.

Muusikaliselt on „Hingevalvur” tooniline ainult ühe helipalaga ja selleks on Johann Sebastian Bachi „Jeesus jääb mu rõõmuks” Angela Hewitti esituses. Mõlema linateose filmikeelest vahest ainult niipalju, et kui argise ja maise kujutamiseks ja edasiandmiseks on materjali ülesvõtmise ja kaadrite monteerimise tehnikad ja stiilid olemas, siis jumaliku ja taevaliku nähtavaks tegemiseks neid lihtsalt veel pole. Siiski on mõlema filmi tegijad ühtteist siiski tabada suutnud, nii et need filmid panevad ennast vaatama – ja mitte ainult kommunikatiivselt ja informatiivset edastades, vaid ka tunnetuslikult mõjuvatena, isegi üksjagu esteetiliselt. Seda viimast on natuke vähe küll, aga tänu Jumalale, see on siiski olemas.“
Tootma, R. (2012). Maine ja taevalik, nähtav ja nähtamatu [dokumentaalfilmid "Laulev Nadežda" ja "Hingevalvur"]. Sirp, 26. okt, lk 24-25.

Tarmo Teder: „Mõnikord juhtub, et ka kirikus tuleb ajada politseitöö asju. Vahelduvalt võetaksegi portreteeritavat politsei ja kiriku kontekstis, mõlemas ametis peab olema tugeva iseloomuga inimene.
Nõnda hakkabki raskesti välja kooruma väga täpselt pealkirjastatud "Hingevalvuri" paradoksaalne tuum: püütakse portreteerida, aga tema avamine nagu ei õnnestu, sest jääb mulje, et vapper naine varjab midagi talle olulist ja on end selle ees väliselt tsementeerinud.“
/---/
Teder, T. (2013). Väikese juubeli künnisel ehk Eesti lood 2011, II [dokumentaalfilmide sari "Eesti lood": „Kahe tule vahel“, „Laulev Nadežda“, „Jahis ainult naised“, „Kümnest kümneni“, „Hingevalvur“, „Salme saladus“]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 88-98.