Avaleht » Filmiliigid

Eine murul (2011)

Animafilmid Kestus: 04:30

Huviinfo

Eesti tudengifilm sai Põhjamaade vanima animafestivali Grand Prix

Norras Fredrikstadis Põhja- ja Baltimaade vanimal animatsioonfilmide festivalil läks Grand Prix "Kuldne Gunnar" eesti animafilmile "Eine murul", elutööpreemia pälvis samuti eestlane - Rein Raamat.

"Eine murul" valmis Eesti Kunstiakadeemia animatudengite Erik Alunurme, Mihkel Reha, Mari-Liis Rebase ja Mari Pakkase koostöös. Tudengifilmi juhendasid Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna õppejõud Priit Pärn ja Ülo Pikkov.

Tänapäeva Eesti elu karikeeriv nukufilm "Eine murul" on oma nime saanud Edouard Manet kuulsalt maalilt. Tegijad on rämekoomilise filmi sõnumi koondanud sügavalt iroonilisse lausesse "On vaja 99% tööd ja 1% annet, et sünniks meistriteos!"

"See on oluline au eesti animatsioonile ja eriti Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonnale," sõnab juhendaja professor Priit Pärn ja lisab: "Usun, et film pälvis Grand Prix'i tänu originaalsele ideele, perfektsele teostusele ja huligaansele olemusele, mis kõik on sügavalt ühiskonnakriitilise sõnumi teenistuses."
Articles / Animaster, http://www.animaster.ee/articles/ (01.09.2015).

See eskapistlik deliirium, mida grupp EKA tudengeid, Erik Alunurm, Mihkel Reha, Mari-Liis Rebane ja Mari Pakkas, suurepäraselt satiirilises animatsioonis „Eine murul” mänguliselt pilasid, on vägagi reaalne ja mitte ainult jumalast hüljatud Kopli liinide seltskonnale omane, vaid sootsiumile tervikuna laiendatav nähtus.
Aava, H. (2014). Animatsioonist, eufooriast ja eestlaste baashirmudest [EKA tudengite "Eine murul" ja Chintis Lundgreni "Volli pall"]. Müürileht, 9. apr.

Tervitatavat lisa suurtele stuudiotele tõid EKA animatsiooniosakonna filmid, ennekõike Anu-Laura Tuttelbergi "Kärbeste veski" ja nelja animatudengi ühistöö "Eine murul".
Animatsiooni jaoks oli 2012 ka nominatsioonide aasta. "Eine murul" võitis Fredrikstad'i Grand Prix' ja sai sellega õiguse kandideerida aasta parima Euroopa animafilmi Cartoon d'Or auhinnale.
EFS-majandusaasta-aruanne-2012.pdf, http://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2014/10/EFS-majandusaasta-aruanne-2012.pdf (01.09.2015).

Kaks „Einet murul“

Seitsmekümnendad aastad N Liidus ehk aeg, mil Priit Pärn oma esimesi filme joonistama asus, olid nii absurdsed, et absurdse tegelikkuse tagasipeegeldamine kunstiloomingus ei kätkenud endas teab mis suuri väljakutseid. Muidugi tuli väga tähelepanelikult jälgida võimude joonistatud piire, millest üleastumise korral oleks filmikarjääril kriips peal olnud.
/---/

Pärn keeldus võimu poolt peale surutud mänge kaasa mängimast. Kuna “Eine murul” stsenaariumi kohta, kuhu autor oli kõik ausalt kirja pannud, öeldi resoluutselt, et niisugust filmi ei tehta N Liidus mitte kunagi, ei jäänud tal muud üle, kui võtta aeg maha ja mängida ekraanil läbi raamatus “Naljapildiaabits” tehtud visuaalsed trikid. Sümboolselt sai filmgi pealkirjaks “Aeg maha”.

Vahepeal saabus perestroika ja “Eine murul” stsenaarium kuulutati geniaalseks. Nüüd sai autor võtta teist korda aja maha, sõita filmiga ringi mööda maailma animafestivale ning lubada avalikkusele, et “Eine murul” jääb tema viimaseks filmiks... kuni tuli “Hotell E”. Ja siis “Porgandite öö”, seejärel “1895”, “Karl ja Marilyn” (koos Janno Põldmaga), “Frank ja Wendy” (koos Ülo Pikkovi, Kaspar Jancise, Priit Tenderiga), “Elu ilma Gabriella Ferrita”, “Tuukrid öös” (koos abikaasa Olga Pärnaga).  /---/

“Eine murul” ühe peategelase salapäraga looritatud missioon on samuti toiduga seotud – leida nõukogude kaubandusvõrgust õunu, mis on otsa saanud. Filmi tegelikkusepeegeldused on reaalsusele palju lähemal – naine peab üle elama mitmeid alandusi, enne kui õun tema käeulatusse jõuab. See film on karje, hall ja sünge allegooria nõukogude tegelikkusele, kus inimene oli ilma jäetud vabadusest ja väärikusest.

Puändi leidmiseks pöördus Pärn maalikunsti poole – eri tegelaskujude argiste ja kohati jaburate askelduste siht selgub filmi lõpus, kui seltskond korraks pargis kokku saab ja Édouard Manet’ maalilt tuntud poosid sisse võtab.

Hulk aastaid hiljem, 2011. aastal valmis Kunstiülikooli tudengitel Erik Alunurmel, Mihkel Rehal, Mari-Liis Rebasel ja Mari Pakkasel samanimeline nukufilm, juhendajateks Priit ja Olga Pärn. Siin on samuti humoorikal lool klassikateose kompositsioonist laenatud briljantne finaal (otsi ja vaata Youtube’is või Vimeos “Eine murul”). Napsutanud seltskond taarub grüünes, pudenedes ülisuurte jõupingutuste järel lõpuks üksteise otsa murule täpselt niisuguses asendis, nagu Manet oma tegelased 1863. aastal maalis. Huffington Post kirjutas noorte töö kohta, et jääb küll lõpuni arusaamatuks, kas nad üritasid öelda midagi vänget tarbimisühiskonna pahede kohta (sest kooserdatakse ringi suurte kilekottidega), kas tegelasi vaevab ränk narkolepsia või ollakse lihtsalt joobnud, kuid kiidetakse igati vanameistri klassikateose värsket interpretatsiooni.

Ka Briti Filmi Instituudi ajakiri Sight and Sound kõrvutab imetlusega Pärna omaaegset ja noorte uusversiooni.

Priit Pärna esimesed aperitiivid ja antipastid [Priit Pärna varajaste animafilmide DVD] (2013). Eesti Ekspress, 31. okt, lk 58.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm