Avaleht » Filmiliigid

Happy Birthday (2012)

Animafilmid Kestus: 15:05

Huviinfo

Režissööri nägemus

Riho Unt: „Inimene – teadus – religioon – lõputu ja igavene (armastuse ja vihkamise?!) kolmnurk, millest võitjapaarina on väljunud kord inimene ja teadus Galileo ja Newtoni eeskujul, kord inimene ja religioon enesetaputerrorismi ja Jeesus Kristuse pimesi kummardamisena. Kuid kas on võimalik ka religiooni ja teaduse õnnelik ühinemine, mis koos ja tugevana haaraksid võimu hoopis inimese üle?
Levinuim veendumus on siiski see, et teadus ja religioon on ühildamatud, vastandlikud. On inimesi, kelle elu eesmärk on leida nende vahel sarnasusi, ning sama paljud üritavad teadust ja usku meeleheitlikult lahus hoida.
Üheks põhjuseks, miks religioon ei soovi end teadusega siduda, on asjaolu, et teadus pakub lihtsaid, kehtivaid, ümberlükkamatuid ning mis kõige tähtsam - loogilisi selgitusi mõningatele "imedele", mida pühades raamatutes leida võib. Kivi Moosese kapsaaeda: Niilus muutub punaseks siis, kui teatud bakter seal vohama hakkab.

Teine oluline erinevus teaduse ja religiooni vahel on „tõe“ definitsioon. Teadusega paari heitnud skeptikule on tõde pidevalt muutuv entiteet: mida rohkem inimene maailma avastab, seda rohkem tähelepanekuid ta ümbritseva kohta teeb. Ühesõnaga, tõde on kuskil seal… tõde on eesmärk, milleni inimene ei pruugi kunagi jõuda. Teadlane ei defineeri „tõde“ selle järgi, mis see on, vaid pigem selle järgi, mida see pole. Sel viisil muutub tõe definitsioon pidevalt ega ole kunagi lõplik. Jumalasulane defineerib tõena aga pühades tekstides kirjutatut ja Jumala suust pärinevat. Tõde on absoluutne, lõplik, muutumatu ja selge.

Seega võib pealiskaudse arutelu põhjal järeldada, et Galileo ja paavsti kokkupõrkest alates on teaduslik materialism ja piibellik literalism üksteisega vaenujalal olnud, pannes inimesed valiku ette: triangulatsioon versus Püha Kolmainsus. Või on „õnnelik perekond“ – inimene – teadus – religioon – siiski võimalik?
2008. aastal Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringu kohaselt usuvad 40% teadlastest Jumalat või muid üleloomulikke jõude. See on paljulubav, kuid samas õõvastavalt mõjuv fakt. Teadus ja religioon kui üksteist välistavad mõttemudelid või praktikad käivad käsikäes, kusjuures religioon on vääramatult domineerivam partner. Ka kõige veendunumate ateistide huulile ilmub igapäevaselt Jeesuse nimi, sest ainult Jeesus on see, kes vähihaiget vanaisa ravib, matemaatika eksamil pea selge hoiab, uusima tehnoloogilise vidina tööle aitab või panustatud hobuse võidule toob.“ /---/

Mõttetera:
God Bless America!

Reklaamlause:
Oh my God! Oh Jesus!

Allikas: Nukufilm

Animafilm esitab mitmeid olulisi küsimusi teaduse ja religiooni suhetest, inimlikkusest, robotlikkusest ja iganenud dogmade murdmisest, rääkis Publikule režissöör Riho Unt. Kuigi filmi sisu on väga vastuoluline, ei karda Riho Unt religioosset ringkonda solvata. "Kui uskuda Piiblit, siis Jeesus Kristus oli võlur, tal polnud küll võlukeppi nagu Harry Potteril, aga imesid ta korda saatis. Selles filmis on Jeesus kujund kõikvõimsast imetegijast. Filmi peategelaseks on inimese suurim pahe – silmakirjalikkus," jätkab ta.
http://publik.delfi.ee/news/kurioosum/ainult-delfis-24-tunniks-on-vaatamiseks-uleval-riho-undi-uus-nukufilm-happy-birthday?id=63682378 (16.01.2015).

Vaata lisaks: OP!: 449

Režissöör Riho Unt tutvustab oma animafilmi "Happy Birthday".
OP!: 449 / ERR / Digihoidla, https://arhiiv.err.ee/vaata/op-449  (3.12.2014).

Filmist kriitiku pilguga

Filmi suurimaks vooruseks on küsimuste esitamine, millele peab vaataja vastused leidma ise enda seest, kooskõlas oma põhimõtete, veendumuste ja väärtushinnangutega. Filmis on vastandatud hingelised ning materiaalsed väärtused, silmakirjalikkus ja sirgjoonelisus, kaasaja tehnokraatlik igapäev ja sisemine kõrgem hingemaailm. /---/
Esilinastub Riho Undi uus animafilm “Happy Birthday” (2011). Sirp, 21. dets.

Annika Koppel: „Kas saab inimeste loodu olla targem oma loojatest? Ei, see ei lähe, asi peab ikka kontrolli all olema. Või oleme siin maailmas kõik nagu robotid oma igapäevaste tegemiste kütkeis, soovides olla tublid ja teha kõike hästi. Vahel ehk paremini, kui vaja oleks, kuid ülemäärane tublidus saab ju ikka karistatud. Valitsejad peavad tundma ennast kõige tublimate, paremate ja vajalikumatena, ühesõnaga asendamatutena, neid ei tohi miski ohustada. Kus sa sellega! Kui keegi teab või oskab midagi paremini, tuleb konkurents lämmatada juba eos, sest kõrgest positsioonist ja heast palgast peab ju kõvasti kinni hoidma. Kui leidub roboteid, kes naiivselt arvavad, et võivad oma loojale males tuule alla teha, siis lüüakse nad risti. /---/  

Aga on ka teisi võimalusi. Ristilöödud robotit võib vaadelda kui jumala
seisusse tõstetud tehnoloogia sümbolit ja selle lakkamatut arengut, kasvu kui altarit. E-riik, e-valitsus, e-pangandus, e-tervishoid, e-haridus, e-maksuamet, e-poed, e-kultuur, e-raamat. Tehnoloogia on uus religioon. Arvuti, internet, tahvelarvuti, nutitelefon, nutiteler, digikaamera... /---/ E-maailm asendab päris maailma, digimaailm imbub uksest ja aknast sisse, ümbritseb meid kõikjal. Kõik on ekraanidel jälgitav — meie käigud, meie ostud, laekumised, kanded, telefonikõned, arvutis surfamised, telekavaatamised, valimistel hääletamised, ujulakülastused jne. Lõpuks haihtume digimaalima, kolime pilvepiirile, vajume interneti musta auku — nagu ühele e-rahvale kohane.“ /---/

Arvustuse terviktekst:
JÕULUMUINASJUTT ROBOTIGA - Teater. Muusika. Kino
Koppel, A. (2013). Jõulumuinasjutt robotiga. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 105-109.

Meelis Oidsalu: „Nukufilm „Happy Birthday” on tüüpiline näide sellest, kuidas kunstnikud sageli pelgalt mängitsevad oluliste küsimustega, kasutavad „suuri igavikulisi küsimusi” klišeeliku etendussituatsiooni tekitamise ettekäändena. Ülekohtune olekski nõuda kunstilt alati vastuseid, küll aga tuleks nõuda igalt kõneaktilt kas või tarka küsimist või vähemalt huvitava vaatenurga avamist esitatavale probleemile. Riho Undi film on ebaõnnestunud (ja eesti animatraditsioonis juba nt Priit Pärnagi filmes tüütuseni korratud) katse panna sümbolväärtusega tegelased (Jeesus, Einstein, robot) omavahel ambitsioonikal „teaduse, religiooni ja inimese kooselu võimalikkuse teemal” visuaalselt „arutlema”.“
Oidsalu, M. (2012). Uus ja uhke eesti anima? Sirp, 17. veebr, lk 24-25.

Andres Laasik: “Riho Undi uus animafilm „Happy Birthday” on midagi sellist, mida tahaks pärast äravaatamist veel korra näha, sest seal on rohkesti tähendusrikkaid detaile, mille sõnumis veenduda, nõustuda või vastu vaielda. /---/

Teatud mõõdukal määral on Riho Undi teos jumalavallatu. Aga midagi ei ole teha – kui kunstitöös selline suurtes põhiväärtustes kahtlemine tekib, siis alati on võimalik seda ka jumalavallatusena tõlgendada.

Hoolimata jumalavallatusest ja maailmalõpu meeleoludele viitavatest kujunditest pole „Happy Birthday” sugugi ühene ja lihtne. Ja kuidas saabki jõuluime lugu seda olla. Riho Undil on täiesti olemas selle loo juurde kuuluv helgus ja lootuse teema. Sest kui jõululaps on ristile jõudnud, käib sinna juurde alati ka ülestõusmise võimalus.“ /---/
Laasik, A. (2011). Jõululaps ajas füüsikutel pea sassi. Eesti Päevaleht, 29. dets, lk 13.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm