Avaleht » Filmiliigid

Distants (2012)

BFM filmiosakond: bakalaureusetöö

Lühifilmide kassetist "Mitte keegi peale sinu"

Tudengifilmid | Draama Kestus: 24:24

Huviinfo

Filmist kriitiku pilguga

Tiit Tuumalu: „Kasseti huvitavaim töö. Psühholoogiline thriller, kus aastate jooksul isa ja poja vahele kogunenud pinge maandatakse ootamatult uttu mattunud merel tekkivas seletamatus ja hädaohtlikus situatsioonis. Hingepõhjani – või «Siilini udus» – on veel pikk maa, kuid pretendeeritakse vähemalt audiovisuaalsele totaalsusele. Õnnestunud on luua väga eriline ja terviklik atmosfäär, mille puhul iga komponent on võrdselt tähtis – heliefektideni välja.“
Tuumalu, T. (2014). Tunnen kaasa ja soovin õnne [lühifilmide kassetist "Mitte keegi peale sinu"]. Postimees: AK, 25. jaan, lk 10.

Maria Ulfsak-Šeripova: "Janno Jürgensi "Distants" on tegelikult ju juba vanem film (valmis 2012) ja tänaseks oma eduka festivaliringi lõpetanud ning Eestile hulganisti au ja kuulsust toonud. Must-valge väljapeetud esteetikaga lugu räägib isa-poja pingelistest suhetest, leiab suuremas osas aset udusel merel ja on tehniliselt väga osavalt teostatud."
Ulfsak-Šeripova, M. (2014). "Mitte keegi peale sinu" [lähemalt filmidest "Tupsu", "Olga" ja "Distants"]. Eesti Ekspress, 23. jaan, lk 37.

Peeter Sauter: „Dialoogid on napid ja tihedad ja kui Indrek Ojari ja Väino Laes neid räägivad, on tunda, et sõnad pole tühjad ega teeseldud. Läbi filmi püsib pinge ja finaali irratsionaalne atmosfäär hoiab vaatajat konksu otsas tükk aega.“

Sauter, P. (2014). Kinokoolis neljad-viied [noorte filmilavastajate lühifilmide kassetist "Mitte keegi peale sinu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 104-113.

Tarmo Teder: „Ligi aasta tagasi esilinastunud lühimängufilm „Distants” valiti mullu suvel maineka, 1946. aastast peetava A-kategooria Locarno filmifestivali lühifilmide rahvusvahelisse võistlusprogrammi. Kahtlemata on see omaette saavutus, enne oli sinna suutnud tungida vaid üks eesti film.“ /---/

Loe arvustuse teksti:
Meelepete udusel merel - Sirp
Teder, T. (2013). Meelepete udusel merel.
Sirp, 7. juuni, lk 27.


Lühifilmide kassett "Mitte keegi peale sinu"

«Mitte keegi peale sinu» on noorte filmilavastajate kassett, millelt leiab järgmised filmid:

«Distants»
Stsenaristid Janno Jürgens ja Anti Naulainen. Režissöör Janno Jürgens
Alasti Kino 2012

«Ivanipäev»
Stsenarist-režissöör Ivan Pavljutškov
Allfilm 2014

«Mai»
Stsenarist-režissöör Maria Reinup
22 Film, Allfilm ja BFM 2013

«Olga»

Stsenarist-režissöör Kaur Kokk
Nafta Films ja Alasti Kino 2013

«Tupsu»
Stsenarist ja režissöör Triin Ruumet
Huntmees Film 2013

«Kaastunde­avaldus»
Stsenaristid Martin Palm ja Margus Paju. Režissöör Margus Paju
Nafta Films 2013

Kassetist kriitiku pilguga

Kristiina Davidjants: „Viletsusel on venelase nägu – umbes nii võiks tõdeda pärast lühifilmide kasseti „Mitte keegi peale sinu” äravaatamist. Eks see paratamatult nõnda läheb, et kui koondada ühte kohta kokku mitu erilaadset lugu, kipuvad need ikkagi kokkuvõttes moodustama mingi kriitilise massi, mille pealt on omakorda üldistused kerged tulema. Sel nädalal esilinastunud lühifilmide kogumik koosneb kuuest filmist. See on üsnagi soliidne hulk ja kui mingi teema seejuures prevaleerima hakkab, siis võib arvata, et mingit laadi ühiskondlik alateadvus siin sõna võtmas on. Kui rääkida lühifilmidest Eesti kontekstis, siis on meil tükk aega valitsenud seisukoht, et täispika filmi tegija peaks kindlasti enne oma suurfilmi saama maha ka mõne lühikesega. Ühest küljest on see päris arukas nõue nägemaks, kuidas erutunud debütant sellise amorfse ainega nagu võttegrupp hakkama saab, rääkimata loominguliste vaevuste seljatamisest. Siiski on lühifilmi põhjal tegelikult üsna raske teha paikapanevaid ennustusi nende lavastajate karjääri asjus. Lühifilm on oma olemuselt üsnagi tänamatu žanr, nõudes filmitegijatelt alati sisulist puänti, sest kaua sa mõnekümne minuti jooksul ikka karakterit arendad. Nõnda annamegi sageli hinnangu tegelikult filmide stsenaristile, kuigi ka see amet kattub tihtilugu jällegi režissööri omaga.“

Loe lähemalt:
Žiguli pagassis otse jaanipäevale - Sirp
Davidjants, K. (2014). Žiguli pagassis otse jaanipäevale. Sirp, 24. jaan, lk 11.

Tiina Lokk: Väärikas uue põlvkonna sisenemine kodumaisesse filmitööstusesse mitte ainult režissööride, vaid ka operaatorite, monteerijate, helirežissööride, produtsentide ja kunstnike tasandil. Tõeline põlvkonna debüüt, mida iseloomustab professionaalsus ja sotsiaalne närv.“

Indrek Kasela: Kõik filmid on tehniliselt nii head, et ei usukski, et on veel tudengite tehtud. BFM üllatab! Samas, kui tudengifilmid need enam ongi!
«Olga». Korralik stsenaarium ja teostus. 5.
«Kaastundeavaldus». Stiilne, väga hea kaameratöö, hea twist. 5.
«Distants». Locarno festivalile haltuuraga ei saa. Väga kõva tulemus. Visuaalselt kõige tugevam. 5+
«Tupsu». Kõige lubavama algusega. Mehed dressides on nagu Eesti «marukoerad». Nii hea algus tahaks tugevamat finaali. Stiilipuhas ja autentne, ainult et toruteipi sel ajal niimoodi laipade peale ei raisatud. 4.
«Mai». Kõik okei, tehniliselt tipp-topp, kaadrid on väljapeetud. Dramaturgia vajaks kõpitsemist. Valikust kõige tudenglikum. Muidu 4, aga kassetis jääb nõrgemaks. 3.
«Ivanipäev». Väga hea teema, suurepärane stsenaarium, südamlik, aga lõpptulemus jääb natuke kunstlikuks. 4.
Kassett tervikuna – 5! Kui ei usu, minge ise kinno vaatama.“

Roman Baskin: Olen üsna nõutu. Neid on nimetatud iseseisvateks professionaalseteks filmideks. Minu arust peaks neid esitlema koolitöödena. Mujal see nii on, miks mitte meie koolis?
Üldnimetajaks võiks olla noorte paranoia, nii kahetsusväärselt kui see ka ei kõla. Siin on kaks võimalust: kas noortel ongi nii haige maailmavaade või on neisse süstitud teadmist, et kunst vajabki väärastunud maailmatunnetust. Sel juhul peaksid õppejõud, aga miks mitte ka lapsevanemad ja isegi poliitikud sagedamini peeglisse vaatama, ja mitte ainult enese­imetluse eesmärgil. Siit ka üks retooriline küsimus: kas tõesti pole koolis räägitud, et filmil on rütm!? Kõik venivad nagu härja ila.
Kuigi domineerib paljutähenduslikkus nagu koolitööde puhul ikka, ei küüni inimesekäsitluseni paraku ükski. Ühesõnaga, üldmulje on: haige värk!
Eraldi võttes on parim pildikeel «Kaastundeavalduses» ja mingitki loojutustamise alget võib täheldada «Ivanipäevas».
Hinne 2
Eksperdid hindavad: lühifilmide kassett "Mitte keegi peale sinu" (2014). [Tiina Lokk, Indrek Kasela, Lenna Kuurmaa, Roman Baskin annavad hinnangu]. Postimees: AK, 25. jaan, lk 10.

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm