La culture physique en Estonie (1937)

Eesti mängud, 1934 ja 1939 Tallinnas Eesti Spordi Keskliidu korraldatud üle-eestilised spordipidustused.
Mängude mõte tekkis pärast seda, kui otsustati, et Eestist ei saadeta 1932. a Los Angelese OM-ile mitte ühtegi võistlejat (osales kaks USA-s elanud eestlast). Spordiliikumise hoogustamiseks kavandatud nn oma spordiolümpia programmist jäeti võimlemisjuhtide nõudmisel välja kolm raskejõustikuala, tennis ja trekisõit ning suurendati massiesinemise (võimlemise, rahvatantsu) osa.
I Eesti mängud peeti 15.–17. VI 1934. Osalejaid oli u 4000 (sh võimlejad, rahvatantsijad ja kergejõustiklased), pealtvaatajaid kogunes viimasel päeval ligi 10 000. Mängude lõppkokkuvõttes (arvestati 50 km jalgrattasõidu ning kergejõustiku- ja ujumisvõistlustel kogutud punkte) saavutas 1241,5 punktiga esikoha Tallinn, ligi 300 punktiga jäi maha Tartu ning rohkem kui 650 punktiga jäid maha Saaremaa ja Läänemaa. Mängude üldjuhina pälvis tunnustuse Leopold Tõnson (1878–1935). I Eesti mängude raames korraldati ka esinduslik kehakultuurinäitus, millega loodeti panna alus Eesti Spordimuuseumile ning Eesti kehakultuuri ajaloo koostamisele.

Tantsupidude ajaloost

Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu – seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil.
Eesti laulu- ja tantsupeo SA. Tantsupidde ajalugu, http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/tantsupeod/ (22.06.2011).

Isikuid

Arnold Luhaäär (20.11.1905 Mõisaküla - 29. 01. 1965 Tallinn). Tõstja ja sporditegelane. Olümpiamängudel raskekaalus 1928 Amsterdamis hõbemedal ja 1936 Berliinis pronksmedal. 1939  Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal. 1926-1938 - 8-kordne Eesti meister. 1931 - Eesti meister kreeka-rooma maadluses.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, lk 340.

August (Ago) Neo (12.02.1908 Vihterpalu v.Harjumaa - 19.08. 1982 Arhus, Taani). Maadleja. 1936 Berliini Olümpiamängudel poolraskekaalus vabamaadluses hõbemedal ja kreeka-rooma maadluses pronksmedal. 1934-1939 Euroopa meistrivõistlustel 2 hõbemedalit (kreeka-rooma maadluses 1934 kesk- ja 1937 poolraskekaalus) ning 3 pronksmedalit (1935 vabamaadluses  ja 1939 kreeka-rooma maadluses). Tuli 1931 Euroopa meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses 4, kohale. Oli 1929-1939 vabamaadluses 5-kordne Eesti meister.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, lk 415.

Kristjan (Christian) Palusalu (aastani 1935 Trossmann). (10.03.1908 Saulepi v. Läänemaa - 17.07.1987 Tallinn). Maadleja. Võitis 1936 Berliinis Olümpiamängudel raskekaalus nii kreeka-rooma maadluses kui ka vabamaadluses kuldmedali, olles kõigi aegade ainus ühel Olümpiamängudel kaks kuldmedalit võitnud raskekaalumaadleja. 1937 Kreeka-rooma maadluses võitis Euroopa meistrivõistlustel kulla. Oli 1931-1938 kreeka-rooma maadluses 7-kordne ja vabamaadluses 5-kordne Eesti meister.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, lk 465.

Nikolai Stepulov (20.03.1913 Narva - 02.01.1968 Tallinn). Poksija. Võitis kergekaalus 1936 Berliini Olümpiamängudel ja 1937 Euroopa meistrivõistlustel hõbemedalid. Oli 1933-1938 kergekaalus ja kergekeskkaalus 6-kordne Eesti meister.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, lk 624.

Voldemar Väli (10.01.1903 Kuressaare - 13.04.1997 Stockholm). Maadleja. Võitis Olümpiamängudel 1928 Amsterdamis sulgkaalus kuldmedali ja 1936 Berliinis kergekaalus pronksmedali ning jagas 1924 Pariisis sulgkaalus 8.-11. kohta. Oli 1926 ja 1927 sulgkaalus Euroopa meister ning 1930 ja 1931 Euroopa meistrivõistlustel kergekaalus hõbeda võitja. 17-kordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses (1922, 1924, 1926 sulgkaalus, 1928-1940 ja 1942 kergekaalus) ning 2-ne meister vabamaadluses 1928 ja 1929.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, lk 783.