Jüri Rumm (1994)

Sünopsiseid

Romantiline seiklusfilm, mille tegevus toimub Eestimaal eelmise sajandi teisel poolel, mil valitsejaks oli Vene keiser, kuid kohalik võim kuulus saksasoost mõisaomanikele. Filmi kangelaseks on heroiseeritud hobusevaras Jüri Rumm, kelle armastus- ja seikluslood on kogu filmi süžeeks.
Eesti film/Estonian Film 1991-1999 (2000). Tallinn: F-Seitse OÜ, lk 54-55.

Seiklusfilm eelmise sajandi teisest poolest, mil Eestimaa kuulus ametlikult Vene tsaaririigi koosseisu, aga tegelik võim oli saksa mõisnike käes. Filmi kangelane on Jüri Rumm, kelle elu täidavad nii seiklused, röövimised, kaklused, ja põgenemised kui ka romantilised suhted talutüdruk Mari ja parunitütar Eveliniga.
Jüri Rumm, http://movies.ee/film/85/ (29.11.2011).

Filmis esineb mitmeid tahtlikke anakronisme. Nii on tegelaste hulgas filmi tegevusajast aastakümneid varem elanud prohvet Järve Jaan ja krahv Peter von Manteuffel.
Jüri Rumm (film 1994), http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Rumm_%28film_1994%29 (5.10.2012).

Rummu Jüri (Jüri Rummo; sündinud 2. augustil (21. juulil) 1856 Kehtna vallas) oli eesti seikleja, varas ja röövel.
Täpsemalt:
Rummu Jüri, http://et.wikipedia.org/wiki/Rummu_J%C3%BCri (5.10.2012).

Rummu Jüri kui rahvuskangelane filmilinal

Mängufilme on Rummu Jürist vändatud kaks, mõlemal pealkirjaks „Jüri Rumm“. Konstantin Märska täispikk tummfilm aastast 1929 [filmiarhiivi arhivaal nr 390] lähenes tehnilisest küljest professionaalsusele, kinnitavad teatmeteosed.

Filmistuudio AS Kolberg & Vester “Jüri Rummu“ (1994) tiitrite teatel on stsenarist Eduard Volodarski,  idee – Andres Ehin ja Kalle Käsper. Filmi režissööri Jaan Kolbergi seletusest (vt: Kordemets, G. (1995). Ma olen sündinud režissööriks. Teater. Muusika. Kino,  nr 5, lk 19) on väljaloetav, et kaks viimast olid ka esialgsed stsenaristid. Ehini 1996. aastal raamatuna ilmunud „Rummu Jüri mälestuste“ ja filmi sugulus, suurelt jaolt kokkulangevus (tegelaskond, sündmustik eriti algusosas) ei vaja tõestamist ja raamatu siseillustratsioonidekski on kaadrid filmist.

Jüri lindpriiusse mineku otseseks põhjuseks on mõlemas naissuhted. Jüri ise ja tema jõuk on filmis natuke rohkem mässajate või „rahvatasujate“ moodi, kuna raamat on selles asjas eelistanud dokumentaalsust: Mats (Ehinil Madis) ja Aadu olid liht-vargapoisid.
/---/
Süžee/stsenaarium käivad enam-vähem üht sammu sinnamaani, kust alates Ehini lugu läheb münchhausenlikuks, s o esimese ja teise kolmandiku piirini. /---/ Film läheb vesterni teed ja mida edasi, seda enam on vesterni stampe: ratsahobustel kihutamisi, hoonete põletamine, paugutamisi, rongirööv (meeldivalt kohaliku koloriidiga kitsarööpalises), pantvangi võtmine, ka piinamisi ja tapmist. Viimased on alg-Jürile võõrad, puuduvad nii kohtuaktidest kui rahvapärimustest. /---/ Rummu Jüri polnud tapja ning see võib olla tema sümpaatse maine üks garantii. Teiseks paistab imponeerivat tema erakordne osavus ja jultumus, teisiti öeldes kõrge professionaalsus omal alal. Kahju küll, aga näiteks kohtuaktides kirjeldatud arvukad põgenemised, mida Jüri sooritas mustkunstniku kiiruse ja tabamatusega, pole leidnud rummuistikas väärilist jäädvustamist.
Kalda, M. (1997). Ja kui neid mehi ei ole". Looming, nr 7, lk 986–987.

Riigiarhiivis on olemas täispika mängufilmi stsenaarium "Õilis röövel Jüri Rumm", autorid Andres Ehin ja Kalle Käsper ja filmistsenaarium "Rummu Jüri" aastast 1958.
ERA-R.1707.2.61;
ERA-R.1707.1.399.

Filmi saamisloost ja hinnangutest

"Jüri Rumm" on Eesti esimene Dolby Stereo film.

Rahast

 „Jüri Rummu“ tituleeriti selle linastumise ajal „aegade kalleimaks“ filmiks. Väidetavasti läks see maksma seitse miljonit krooni. Ent teada on seegi, et „Jüri Rumm“ ei sündinud maksumaksjate õblukese tasku arvelt, vaid seda finantseeriti puhtalt erakapitalist. Loomulikult tõi see tegijaile kaasa mõnegi ebamugavuse: oldi sunnitud alluma „rahakottide“ diktaadile, loojad polnud enam vabad.

On oletatud, et just raha tõstis „Jüri Rummu“ rõhuasetuses olulisemaks saksasoolised – von Stocki ja von Manteuffeli, keda kehastasid saksa näitlejad - ning sundis kokku tõmbama oluliste süžeeliinide-käikude ja peategelase arvelt.
Kordemets, G. (1995). Ma olen sündinud režissööriks. Teater. Muusika. Kino,  nr 5, lk 22.

Näitlejavalikust

„Jüri Rummu“ väärtustabki eelkõige just mitu väga head osatäitmist; näitlejavalikus on Kolberg vaistlikult originaalne ja täpne. Tabab lennult tüpaaže ega püüa läbi ajada vaid eesti filmile kohustuslike nägude ja nimedega.
Kordemets, samas, lk 22.

Jüri Rumm oli Hannes Kaljujärve esimene filmiroll. Katariina Lauk on filmimise ajal veel teatritudeng.

Võitlusstseenidest

Uhked, täiuslikult realiseerunud on „Jüri Rummu“ võitlusstseenid. Ei Hannes Kaljujärv ega Rein Oja kasutanud kaaskadööre, tegid kõik ise – uskumatult tõepäraselt ja väga professionaalselt.
Kordemets, samas, lk 23.

 Žanrieklektika – puudus või voorus

„Jüri Rumm“ pole žanripuhas romantiline seiklusfilm – see on selgeks vaieldud. Seal on vähe romantikat – tegelikult sentimenti, sest ajastu, milles tegevustik hargneb, on romantiline nagunii. Kargus lisab ajaloolistele seiklustele baltilikku eripära – eks ole siin kandis ikka rohkem iroonilised kui sentimentaalsed oldud.

Puudub teinegi romantilisele seiklusfilmile oluline žanritunnus: positiivse ja negatiivse kangelase antagonistlik vastuolu, hea ja kurja võitlus de facto. Näiliselt on see ju olemas, võitlus toimub – aga kahe naise ja meeste sisemiste eetiliste tõekspidamiste pärast.

Žanrireeglite järgi pidanuks positiivseks kangelaseks pretendeerima Jüri Rumm – rahva kangelane ja rahva mees. Kaljujärve-Kolbergi koostöös lihaks saanud Jüri on klassikaliseks positiivseks liiga primitiivne, ent – reaaalsem, usutavam. Jüril pole ühtegi päris positiivset iseloomujoont. Ta on üsna otsustusvõimetu päevavaras ja naistekütt. Filmi kaks äärmuseni erinevat naistki on otsustusvõimelt Jürist üle, kannavad endas moekalt peaaegu feministlikke jooni.
/---/
Hugo (Rein Oja) pidanuks puhta žanri puhul olema Jüri antipood – see Kuri. On aga Jürist hoopis mitmes mõttes positiivsem, mees, kes annab endale aru, millist isandat teenib ja teab, mida ta elult tahab. /---/ Nõnda on „Jüri Rummus“ vaastanditest saanud erinevad, kuid võrdsed paarilised.
Kordemets, samas, lk 18.

Filmile tagasivaatavalt

„Jüri Rummust“ ei saanud teist „Reliikviat“. Õnneks. Aeg on teine ja arusaamine ka. Küllap oleks montaaažiga õnnestunud veel mõndagi paremaks pöörata, eelkõige just õhustiku mõjuvuses. Just filmi esimeses pooles, aga kohati lõpuni, häirib justkui kaadrite närvlik lõpetamatus. Taotleda võidi seiklusfilmile iseloomulikku ägenevat temporütmi, ent tulemuses domineerib hoopis hakitus ja lõhutus.
Kordemets, samas, lk 24.

Filmi õigused ETVle

"Rahandusministeerium loovutas tasuta Eesti Televisioonile mängufilmi “Jüri Rumm” varalised autoriõigused ja filmi koopiad.
Rahandusministeerium sai “Jüri Rummu” õigused Hüvitusfondi likvideerimisel, viimane oli need endale saanud pärast filmi tootja ZZZ Produktsioon OÜ pankrotistumist.
/---/
ETV on filmi oma eetris korra näidanud. Nüüd saab seda kasutada vastavalt soovile ning mingeid näitamispiiranguid sel ei ole."
ETV omandas mängufilmi "Jüri Rumm" õigused (2004). Eesti Päevaleht, 27. mai, lk 18.

Huvitavat lisalugemist-vaatamist:

Kordemets, G. (1995). Ma olen sündinud režissööriks. Teater. Muusika. Kino,  nr 5, lk 17-25.

Andres Ehin. Rummu Jüri mälestused. Vabalt ära moonutatud. Tartu: Elmatar 1996.

Maie Kalda, "Ja kui neid mehi ei ole" [Rummu Jüri kui rahvuskangelane kirjanduses ja teatris] – Looming 1997, nr 7, lk 970–987 ja Maie Kalda raamatus "Mis mees ta on?", Tallinn 2000, lk 178–217.

Telesaade „Kaadris: Jüri Rumm“, ERR 2012, http://arhiiv.err.ee/vaata/kaadris-juri-rumm