Juunikuu päevad (1957)

Tallinnfilmi sünopsis

Filmi "Juunikuu päevad" tegevus algab tänapäeval. Üks peategelasi, üliõpilane Peeter, kes kogu aeg on arvanud, et tema isa tapeti sõjas ja ema suri evakuatsioonis, saab äkki oma pulmade eelõhtul teada oma õige päritolu. Selgub, et Peetri ema Maire oli olnud noore vabrikandi Feliks Laurisoo armuke ja oli pärast oma au kaotamist mehe maha lasknud. Seda traagilist lugu jutustades tuuakse esile kodanliku korra lagunemine Eestis ja kõik sellega kaasnev ning nõukogude korra kehtestamine. Raamjutustuse kasutamine võimaldab minna sujuvalt tagasi loo algusaega, 1935.-1940. aastasse ja sealt edasi nõukogude aega. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”
Tallinnfilm, http://www.tallinnfilm.ee/index.php?page=117&product_id=881&action=show_product_details (31.05.2012). 

Filmi saamisloost

 “Juunikuu päevade” aluseks on Volta tehase peakonstruktori Georg Ormi käsikiri. 1953. aastal draamateatrile pakutud näidendist, mis ei leidnudki lavastajat, vormistas andekas insener 1956. aastal üleliiduliseks stsenaariumivõistluseks uue teksti, mis pälvis kolmanda koha. Eesti kinostuudios tähendas nii kõrge auhind filmile rohelist tuld.
Lõhmus, J. (2010). Pilt ekraanil kõneles rohkem kui sõnad. Maaleht, 22. okt, lk 30-31.

Tallinna Kinostuudio kunstinõukogu otsused osatäitjate  valikul

Feliks Laurisoo osasse kandideerisid  peale Paul Varandi veel Heino Mandri ja Olev Eskola. Saarmanni ossa peale Paul Ruubeli veel Elmar Kivilo Vanemuisest. Maire poja Peetri ja selle armsama Rita ossa valisid lavastajad uue, kinokülastajatele tundmatu paari: Rein Mikk ja Eha Sikk.
Tambek, Ü. (1957). Mis on stuudiol plaanis. Õhtuleht, 18. juuni.

Paeluv on filmis rekvisiitorite ja lavastuskunstnik Peeter Linzbachi taastatud Eesti Vabariigi aegne miljöö – korterid, restoranid, Pirita mererand. Kui hakata meelde tuletama, siis ega me mängufilmidest leia kuigi paljudest 1930. aastate Eestit. Aga 1957. aasta stalinlik terror oli püüdnud  ju hävitada kõike, mis meenutas vaba riiki ja inimesed ei julgenudki enam näidata, et neil on järel „kliki” aegadest asju. Siiski õnnestus Eesti Kultuurfilmi kroonikate eeskujul /.../ „Juunikuu päevades” luua positiivne kuvand elust Eesti Vabariigis. Jah, paljud tegelased olid halvad, aga pilt toonasest elust kõneles ekraanil rohkem kui sõnad. /---/ Ka 1950. aastate Tallinna olme ja postkaardivaated kutsuvad mõningase harda nostalgiaga vaatama. Veel üks armas pisiasi – oma debüüdi kinolinal teeb kaheaastane Roman Baskin, kes mängib peategelast Peetrit lapsena.
Lõhmus, J. (2010). Pilt ekraanil kõneles rohkem kui sõnad. Maaleht, 22. okt, lk 30-31.

Filmis kõlanud luulest

 „Laman selili ja olen enda meelest reheahi.”

Boby (Voldemar Panso), kes esindab mandunud reaktsioonilist noorsugu („Kuldse nooruse ordu kavalerid”) 1940. aasta „revolutsiooni” eelõhtul, viskab end diivanile pikali ning tsiteerib Bernard Kangro „Ajatu mälestuse” (kogust „Reheahi”, 1939) esimest ja kolmandat rida.
Kontekst on võimas. Vaene Kangro pannakse sümboliseerima kogu kodanliku ühiskonna ideelagedust, tühisust ja kokkuvarisemist. Samal ajal kui progressiivne noorsugu väljas entusiastlikult nõukogude võimu kehtestab, tantsivad „kavalerid” lääneliku svingmuusika saatel, nende vaimne liider aga näitab end elust irdunud narrina. Tema väide „Minu määratumas keres lõõmab, hõõgub tulekahi” on filmis näidatavaga ju rängas vastuolus.
Samas mõjub Boby etlemine üsna armsalt. Hukkamõistu see omaaegses vaatajas vaevalt tekitas, pigem äratas Rootsi põgenemise tõttu aastakümneteks maha vaikitud Kangro meenutamine luuleteadlikus publikus äratundmisrõõmu.
Kuidas ja miks just reheahjuga samastumine kodanluse mandumise võrdkujuks sai, jääb stsenarist Georg Ormi (või Panso enda) südametunnistusele. Orm on kirjamees, kellest vähe räägitud. Lisaks üleliidulisel konkursil kolmanda koha võitnud „Juunikuu päevade” stsenaariumile pärinevad temalt aastal 1954 ja 1956 (Stalinlikus) Nooruses ilmunud ulmejutustused „Päikesetehas” ning „Teerajajad”, mis teevad tehase Volta peakonstruktorist selle žanri pioneeri Eestis.
Märka, V. (2012). Miks see maailm küll kummuli käis? Eesti filmisajandi kümme eredamat luulestseeni. Sirp, 22. juuni. 

Huvitavat vaatamist:

Kommentaare Eesti filmile: „Juunikuu päevad” [telesaade] (1994). http://arhiiv.err.ee/vaata/kommentaare-eesti-filmile-juunikuu-paevad  (06.03.2011).

Fotosid filmist ja filmi tegemisest leiab huviline andmebaasi Eesti filmi varamu Erakogude galeriist Eha Kardi ja Rein Miku kogudest.