Au langenuile (1939)

Film Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamisest.
Sõjategevus filmitud lahinguõppustel.

Männimetsa all hargnevad lahinguvarustuses jalaväeosad. Kapates läheneb suurtükiväelaste hobuvoor, hoburakenditega veetakse suurtükid avamaastikule lahingupositsioonile, võetakse sisse tulepesad. Suurtükid tulistamas, mürsud lõhkevad metsas. Mööda teed jooksevad sõdurid hobustega kõrvu, tulistavad raskekuulipildujast Maksim, esimeses plaanis tulistajad kiivrites, teises riidest mütsides. Mürsuplahvatused metsanoorendikus. Mööda kihutavad lahinguvalmilt paljastatud mõõkadega ratsaväelased, kiivrites sõdurid tulistavad kergekuulipildujast. Jalaväelased jooksevad männimetsas kõrgendikul, suurtükid tulistavad, vägev mürsuplahvatus, mulda lendab kõrgele (pimendus).
Panoraam palkidega kindlustatud muldkaevikus. Panoraam mäekingult - loodusvaade põldude ja taluhoonetega, esiplaanil midagi auvärava taolist; eemal paistab kirikuga asula. Kiviaiad, okastraataed lagendikul. Järgmistes kaadrites näeme lähemalt rohtukasvanud traattõkkeid - välikindlustused Narva kandis.
Horisontaalpanoraam tagasi - meile lähenevad karkudega invaliid ja noorkotka vormis poiss, esiplaanile jõudnult nad seisatavad, invaliid on pannud käe poisi õlale ning osutab laia viipega ettepoole, siis jätkavad teekonda. Jõudnud Vabadussõja mälestustahvli juurde, tõstab mees käe sõjaväeliseks tervituseks, poiss tervitab noorkotka kombe kohaselt - kolm sõrme püsti (pimendus).
Kaadris viltuselt puust rist, nelja labaga lennukipropelleritest tehtud ristid.
Suur neljakandiline mausoleumi taoline hauamonument tundmatule sõdurile Kaitseväe kalmistul Tallinnas. Näeme monumendi fassaadi, eemalt külje poolt ja seest välja filmituna.
Vabadussõjas langenute kalmistu Viljandis - kõrgel alusel Vabadussõja rist, alusel kiri "1918 - 1920 Vaba Eesti eest - kapten Anton Irv". Monumendi ees väiksemad püstised hauaplaadid, tööriietes mees rehitseb haudade vahel liivariba.
Julius Kuperjanovile pühendatud mälestusmärk Tartus Raadi kalmistul - spiraalselt keerduvatele sammastele toetub monumentaalne ülaosa. Kõrge obelisk, tipus vabadusrist, obeliski ümber kivisambad kirjadega.
Valge kiriku ees seisab muldkehal Vabadussõja mälestussammas - alusel ristiga obelisk, selleni viib mõneastmeline trepp.
Keset välja lattaiaga piiratud tömp obelisk, vanem mees ja naine sisenevad aiaväravast, mees võtab mütsi peast, naine asetab mälestussamba jalamile lillekimbu, seisavad vaikselt samba ees.
Lagendikul seisab põllukivist mälestusmärk, selle ees väiksemad püstised hauaplaadid. Noorkotkast poiss toob mälestusmärgi jalamile põllulilledest kimbu. Sambal kiri: "Siin võitles Vabadussõjas I ratsapolk 19.IV 1919."
(Misso) Kašeest avaneb vaade metsaäärsele teele, panorameerides jõuab kaamera lihtsale valgele mälestusmärgile, mis on piiratud madala aiaga. Samba juurde tuleb naine kahe tüdrukuga. Sambal kiri: "Meie ei unusta võitlejaid, kes siit sundisid taganema vaenlase 3-6.I 1919."
Tartu. Metsa veerel mälestusmärk, mis meenutab graniitplokkidest laotud auväravat, kiri: "Kodanik, tea, et siin Tähtvere väljadel löödi viimane lahing Tartu vabastamisel 14. jaan. 1919." Kaks tüdrukut asetavad kivisamba jalamile lillekimbud.
Keset linnaväljakut Vabadussõja paekivist mälestusmärk, skaut annab sambast möödudes au. Vaade sambale alt üles, tipus sõduri kuju püssile toetumas.
Skulptuurgrupp kahest sõdurist lipu ja mõõgaga samba tipus, madalamal naise kuju. Kiri: "Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel." Sammas kattub kašeega.
Mundris ohvitserid ja erariides veteranid, ordenid rinnas, tulevad kahe pärjaga ning asetavad ühe mälestussamba jalamile, panoraam samba tipus kõrguvale lippu hoidvale sõdurile.
Kalevipoja kuju Tartus, näidatakse ainult samba figuuriosa.
Lihtne mälestussammas - obelisk kuubikujulisel alusel. Noor naine läheb samba juurde ja asetab jalamile lilled. Floksid suurelt, kiri: "Au langenuile."

Märksõnad: kaevik | kergekuulipildujast tulistamine | lahinguõppused | mürsuplahvatused | patriotism | ratsaväelased | Vabadussõja mälestuse jäädvustamine | Vaata kõiki »