Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Õnnestunud filmiprojekt

Filmi valmimise ajakava:
Arendusperiood: 3.-5. 2006  - 61 päeva
Ettevalmistusperiood: 1.05 - 29.07.2006   -  90 päeva
Võtteperiood: 1.08 - 1.09.2006   -  32 päeva
Järeltootmisperiood: 10.09.2006 - 20.02.2007                                                                           

Film oli algselt planeeritud 20 minutilise lühifilmina, eelarveks oli kavandatud 773 500 krooni. Võrreldes algselt esitatud eelarvega suurenes filmi valmistamiseks vajaminev rahasumma 2,9 miljonile.

Film pälvis suurt tähelepanu meedias ja saavutas suured vaatajanumbrid. 29.03.2007 seisuga oli filmi vaatamas käinud 63 000 piletiga vaatajat (esilinastus 22.02.2007). Filmiprojekti võib lugeda igati õnnestunuks.
Eesti Filmi Sihtasutuse dokumentatsioon

Filmi meediakajastus

Jan Uuspõld: rohkem põhja polnud võimalik langeda

Idee noorest ja andekast näitlejast mängufilm teha andis Rain Tolgile ja Andres Maimikule ei keegi muu kui Uuspõld ise oma üksteise järel lahvatanud skandaalidega, mis lõpuks päädisid Eesti Draamateatrist lahtilaskmisega. Janil polnud enam valikuid. Ei enda sees ega ümber. Ta valis karskuse ja Vanemuise.
Filmis ta Vanemuises ei maabu. See on mängufilm ja jätab otsad lah­tiseks. «Filmis mängin enam-vähem iseennast, küll aga see, mis seal Uuspõlluga juhtub ja toimub, on paisutatud ning on Jan Uuspõllu ümber hõljunud müüdi ja legendi paroodia,» leiab peategelane ise.
Kui Tolgi ja Maimiku ideed käsikirja kokkupanemisel liialt kreisiks keerasid, oli Janil kaasstsenaristina õigus loosse sekkuda. Samas osales ta koos Maimiku ja Tolgiga kõikidel ajurünnakutel, kus mõeldi välja situatsioone ja tegelasi. «Enamik nendest ideedest läks ka filmi sisse. Selles mõttes olin ikka kaasstsenarist, sest lugu paberile pannes jään ma veel jänni,» on Jan leebelt tagasihoidlik.
Ta on ära näinud suurema osa filmi mustast materjalist ja on sellega rohkem kui rahul. «Tegelikult oli mul juba ammu soov teha road-movie’t. Või vähemalt sellises filmis osaleda, sest maantee kui selline mulle väga meeldib. Tore, et film just road-movie’na ka välja kukkus. Olen rohkem rahul, kui os­kasin oodata, sest seal kaasa löönud seltskond oli väga kirev ja värvikas. Ma ei oleks uskunud, et sellest nii suur asi tuleb,» ütleb Jan siiralt.
Ja ta silmad löövad taas särama. Ta räägib innustunult, kuidas vahepeal presidendiks saanud Toomas Hendrik Ilves filmis kaasa lõi. «Sai väga hästi hakkama,» arvab professionaal. «Mängis väga täpselt sellist tegelast, millisena ta oli mõeldud, selline väärikas ja soe. Mitte peast soe, vaid hingelt soe,» naerab Jan nakatavalt.
Kulli, J. (2007). Jan Uuspõld: rohkem põhja polnud võimalik langeda. SL Õhtuleht, 15. jaan.

Jan Uuspõld: filmist sai näitlejatee murdepunkt

"Enne seda filmi olin ma inimeste jaoks pilasarja „Wremja“ Zorro, aga pärst filmi sain Jan Uuspõlluks. See võib tunduda naljana, kuid nii ta oli. Jan Uuspõlluks saamine meeldis mulle väga. Sain endale näitleja ja inimesena kindlama jalgealuse. Sain endale uue hea kaubamärgi. See ei ole hea sõna – kaubamärgi sõna kõlab küüniliselt, nii ei tohiks inimese kohta öelda -, kuid paremat sõna mul selle kohta ei ole. Kui ma selle uue kaubamärgi filmist kätte sain, hakkas mu elu ülesmäge minema. Minu jaoks oli Draamateatrist vallandamine tohutu löök. Filmi kaudu sain seda enda jaoks võimalusena kasutada."
Laasik, A. (2013). Jan Uuspõld: filmist sai näitlejatee murdepunkt [intervjuu]. Eesti Päevaleht: LP, 2. veebr, lk 28-29.

Toomas Hendrik Ilves osaleb koos Jan Uuspõlluga filmis

Filmis «Jan Uuspõld läheb Tartusse» satub näitleja Jan Uuspõld vaimsesse mülkasse, kust ta omal jõul välja ei vea. Stsenaariumi järgi näitab talle teed lennartmerilik isafiguur nimega Ilves, teatab filmi tootja Kuukulgur Film. «Kes veel sobiks kõige paremini kehastama presidendikandidaat Ilvest, kui mitte sotsdem Ilves. Toomas Hendrik Ilves kehastab kikilipsuga alternatiivi sõnnikulõhnalisele sekeldamisele, mida nimetatakse Eesti poliitikaks,» arvab üks filmi autoreid Andres Maimik.
«Osalemist filmis võib võtta nii väikese nalja kui eksperimendina. Kui film sellest midagi juurde saab, siis miks ka mitte,» arvab Ilves, kes peab filmitegijaid Maimikut ja Tolki avara pilguga euroopalikeks loomeinimesteks.
Filmi võtted algavad 9. juulil Õllesummeril.
Rohtla, K. (2006). Toomas Hendrik Ilves osaleb koos Jan Uuspõlluga filmis. SL Õhtuleht, 22. juuni.

Jan Uuspõllu Eesti

Juba filmi «Jan Uuspõld läheb Tartusse» esimene nädalalõpp kinos näitas, et publikurekorditesse tuleb teha korrektiive.
Kõik eeldused saada rahvafilmiks on olemas. Staarnäitleja, pullitegemine, filmi kui sündmuse bravuurne imago, palju tuntud tegelasi (ka nii-öelda elust endast), ajakirjandussõbralikud filmiloojad Rain Tolk ja Andres Maimik, ja lõpuks siiski ka üle keskmise režii, ehkki filmi on nimetatud ka sketšide logisevaks reaks.
Uuspõld kannab enda rolli suurepäraselt, sisemise põlemisega, aga lohaka elegantsiga välja. Seejuures ei ole film tolategemine, vaid lisaks komöödiajoontele on tegemist põhjamaiselt nukra eksistentsialistliku draamaga.
Tegelikult on filmis veel üks oluline aspekt: Jani tee annab hea läbilõike Eesti kui iseloomuliku koha olemusest.
Enamik inimesi kindlasti ei suudaks kahe ööpäevaga kohata sellist veidrike galeriid nagu Jan filmis, samas, kui natuke analüüsida, siis need imelikud inimesed oleme meie ise ja inimesed meie ümber.
Jan Uuspõllu Eesti (2007). Postimees, 3. märts.

Ülemaaline õllesummer kui kunstiliik

Kunstiteos õllesummerist on võimalik. Ja rahvale lähevad õllesummerid peale. Trikk on selles, kuidas ise kaineks jääda ja mängust esteetilises mõttes puhtalt välja tulla.
Ruus, J. (2007). Ülemaaline õllesummer kui kunstiliik. Eesti Ekspress, 26. veebr.

Kui Jan Uuspõld läks Tartusse

“Ühel päeval, kui Jan oli joomise pärast Draamateatrist lahti lastud, tekkis tal mõte, et kuna nagunii inimesed naeravad isegi selle üle, kuidas ta puuksu teeb, siis tuleks temast vändata film. Selle mõttega ta pöördus ainuvõimalikku kohta – tuntud režissööritandemi Rain Tolgi ja Andres Maimiku poole. Esialgu oli film nimega “Jan Uuspõld läheb Tartusse” planeeritud lühifilmina. Nii umbes 20 minutit. Töö käigus tuli aga kolmel mehel juurde nii palju uusi lolle ja naljakaid mõtteid, et pärast esimest montaaži oli filmi pikkuseks 2 tundi ja 50 minutit.” Nii kirjutab filmi saamisloost Robert Kõrvits ajakirja FHM veebruarinumbris.

Teine liin on läbilõike andmine tänapäeva Eestist. Lausa geograafilise läbilõike andmine. See film on žanrilt, lisaks portreeloole, ka teekonnalugu.

Ah, milleks need näited. Ütlen kokkuvõtvalt, et suurepärane situatsioonikoomika, suurepärane karakterikoomika ja suurepärane dialoogikoomika. Dialoog üldse – olgu sellele lausa eraldi tähelepanu juhitud – on ses filmis nii elus ja täpne, et teeb kadedaks. Hea rollitäitmise teevad kõik, nii päris näitlejad kui ka reaalse elu tegelased.

Siiski, kui Forrest Gump rühkis visalt läbi kümnendite, puutudes maailma vägevatega kokku justkui juhtumisi, kuid ometi neid mõjutades ja nii ka kogu maailma arengut mõjutades, siis Jan Uuspõld ei mõjuta kedagi. Ta on peegel, kust muutumatuna vastu saab peegelduda. Ta liigub neutraalsena läbi Eesti, pannes endaga reageerima kimbu teisi isikuid ja nende pinnal juba nähtusi. Ja kohe ka uus “siiski” – siiski teeb lõpuks muutumise läbi ka Uuspõld. Lööb käega karskusvandele ja kukub viina viskama. Ja jõuab ometi õigeks ajaks Vanemuisesse. Teine isiksuse arengu koht on see, kui ta ligitikkuva Marko Mägi minema kihutab.
Wimberg. (2007). Kui Jan Uuspõld läks Tartusse. Sirp, 30. märts.

Online-intervjuu küsimustele vastas Jan Uuspõld

Mida arvad oma uuest filmist? Kui palju seal on tõtt ja väljamõeldist?
Oma filmist arvan ikka head, natuke kardan muidugi ka, et kuidas vastu võetakse jne. Aga sellel filmil on üks pluss: see aitab inimestel mind ja minu elu paremini mõista.

Kas see, et Jan Uuspõld Tartusse läks, oli tark tegu - kas see mõjus loometööle positiivselt? Kas kisub Tallinnasse tagasi, või on Tartu vaim juba näitlejahinge oma võimusesse võtnud?
Tartusse minek oli ainuõige samm. Sain puhata ja töötada ilma nende faktoriteta, mis mu elu hakkasid nihkesse kiskuma, aga hetkel olen juba ka Tallinnas tagasi, olen nii Tartus kui Tallinnas.

Kas sul on üldse privaatsust? Sul tuleb film välja, pealkirjas sinu nimi, kas sa ei karda, et sul on ühel päeval väga raske tagasi tõmbuda - oled ju justkui kaubamärk juba? Varsti tuleb Jan Uuspõllu piim; Uuspõllu Õlts - kas selliseid asju juba keegi on sulle pakkunud? Kas sa peaksid oma nime patenteerima? Oled sellele mõelnud?
Jan Uuspõld ongi juba kaubamärk, sul on tuline õigus. Aga küll ma leian lahenduse kuidas ka privaatselt olla.
Online-intervjuu küsimustele vastas Jan Uuspõld (2007). SL Õhtuleht online, 23. veebr.

Jan Uuspõllu film on piletituluna sisse toonud ligi kolm miljonit

Eilse seisuga oli mängufilmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" Tallinnas Coca-Cola Plazas, Tartu kinos Ekraan ja Pärnu kinos Mai käinud kokku vaatamas 35 000 inimest, kinnitas filmi produtsent Alvar Reinumägi.
2,8miljonilise eelarvega film on piletituluna toonud sisse juba 2,7 miljonit, kuid see summa läheb jagamisele filmi tootja, stuudio Kuukulgur Filmi, ning kinosid haldava filmilevifirma MPDE vahel, maha arvestatakse ka maksud. Kuidas täpselt jagamine kinode ja kinostuudio vahel toimub, Reinumägi ei ütle. "See on konfidentsiaalne info," lisas ta.
Tema kinnitusel on film seni riigilt ehk siis Eesti Filmi Sihtasutuselt toetust saanud 300 000 krooni ning Kultuurkapitalilt 630 000. Lisaks on eraisikuna filmi toetanud Meelis Mäeots 300 000. "Lisaks on meil taotlus sees 480 000le järeltöötluseks," ütles filmi produtsent.
Kulli, J. (2007).  Jan Uuspõllu film on piletituluna sisse toonud ligi kolm miljonit. SL Õhtuleht, 7. märts.

Rain Tolk ja Andres Maimik teenivad miljoneid

Filme ja reklaame tootva firma Kuukulgur Film OÜ on aastal 2007 meelelahutusturul teinud puhta vuugi. Ettevõtte müügituluks on Kroonika andmetel kujunenud üle 21 miljoni krooni.  
Kuukulgur Film OÜ kaasosanikud on filmi «Sügisball» staar Rain Tolk ja filmimehed Andres Maimik, Priit Aus ja Jan-Erik Nõgisto.
Firma puhaskasum on majandusaasta lõppedes pea 4 miljonit krooni, mille nelik võib südamerahuga dividendidena välja maksta.
Rain Tolk ja Andres Maimik teenivad miljoneid (2008). Elu 24, 30. dets.

"Mida panomees inglise keeles tähendab?"

Marje Aksli nägi Kanada pealinnas üht uut Eesti filmi.

"Mida panomees inglise keeles tähendab?" küsib mult Kanada välisministeeriumi terrorismivastase võitluse spetsialist Kim Ottawa pimedas öös. Kim ja tema estofiilist boyfriend Mark on tulnud kahekümneteist aastat toimuvale Euroopa Liidu FilmiFestivalile EUFF Eesti filmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" vaatama.
Kim ja Mark ei saa filmi mõttest eriti aru, hoolimata sellest, et nad ei ole ei lubjastunud väliseesti vanurid, ei maalt ja hobusega paksuks söönud kanada keskklass. Nad tõesti püüavad eesti jopski-nalju mõista.
Ma ei usu, et panomehe tähenduse teadmine teeks neile arusaamatu filmi kuigivõrra selgemaks. Enamik publikust ei tabanud ju sedagi ära, et see tüse kikilipsuga onu, kes kaheks minutiks Ottawa inimeste ette ekraanile astus, oli Eesti president. Teistest Tallinna ja Tartu kuulsustest rääkimata.
"Arusaamatu, et selline film, mis Eesti-siseste naljade peale üles ehitatud, rahvusvahelisele festivalile tuuakse," nurisevad paljud.
Mis mõte on jopski-komöödiat tuua väliseestlaste, estofiilide ja Ottawa filmifriikide ette? Arendada väliseestlaste puist eesti keelt? Tutvustada estofiilidele eesti kultuuri? Pakkuda arsty't filmielamust?
Omamoodi on ehk naljakaski ette kujutada, kuidas selliste filmidega nagu "Malev" ja Uuspõllu "186 kilometers" välismaisele publikule ette söödetud Eesti-kuvand kohalike peades edasi tööle hakkab.
 Aksli, M. (2007).  "Mida panomees inglise keeles tähendab?" Eesti Ekspress, 18. dets.

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Jan Uuspõld läheb Tartusse“ on filmiklassika-sarja 43. film, ilmunud 09.02.2013.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm