Avaleht » Filmiliigid

Sisukokkuvõte

Ants Paju aastaid lummanud unistus kündva Kalevipoja kuju püstitamisest saab teoks tänu erakordsele visadusele ja paljude inimeste annetustele.

Annetajate abiga püstitab Ants Paju Põltsamaa Sõpruse parki Tauno Kangro monumentaalskulptuuri "Kalevipoeg kündmas”. Kuju autori, skulptor Tauno Kangro ateljee õuel seisavad Kalevipoeg ja tema hobune. Skulptuur viiakse ARS Monumentaali valukotta lõpetamiseks. Ants Pajul on veel palju teha: ta ostab sinist, musta ja valget riiet, millest õmmeldakse kujule kate, ta lepib kokku pidulikust avamisest osavõtjatega, ta kohtub õhtujuhi Andres Dvinjaninoviga ja Kaitseväe orkestri juhi Peeter Saaniga. Autosõidul mööda Tallinna peab ta arvukaid telefonikõnesid, räägib suhtlusraskustest kujuri ja annetajatega, meenutab isa rasket saatust ning enda ja tädi küüditamist ning elu Venemaal. Kalevipoja kuju ärasaatmisele valukoja õuel on saabunud ka sponsorid Urmas Sõõrumaa ja Viktor Saarestik, kes selgitavad, miks nad Antsu projekti toetasid.

Mööda Tartu maanteed sõitev kuju teeb esimese peatuse Kosel, kus ootamas puhkpilliorkester ja rahvatantsijad. Kalevipojale pannakse kaela pihlakaokstest vanik. Järvamaa piiril Mustla–Nõmmel võtab Kalevipoega vastu Järva–Jaani tuletõrjeorkester 5P, kes oma tuletõrjeautoga kolonni Põltsamaale saadab. Paides tervitavad Kalevipoega linnapea Kersti Sarapuu, naisrahvatantsijad ja huvilised. Ants peab rahvale kõne, mille sõnum on, et eepos on künnilugu, künd ise on aga kultuuri põhi. Põltsamaal saab kuju kaela teise pärja, peetakse kõnesid ning Sõpruse pargis on tegijatel ärev moment – kas kuju sobitub õigesti alusele. Vahemaa Kalevipoja ja hobuse vahel on arvestatust suurem. Põltsamaa töömehed jätsid hobuse ja Kalevipoja vahele kujuri nõutud 183 sentimeetri asemel ligi neli meetrit. Möödalask teeb Kangrol meele mõruks, kuid Paju arvates on see isegi mõjuvam. Enne pidulikku momenti toimub tippsportlaste esindusnäoks ärarääkimine, suukõrvase ja eeskava täpsustamine. Staadionil nimekaid kettaheitjaid vaadates läheb vanal kettamehel hing hellaks, mälestused kisuvad pisara silma.

Lähenebki ürituse kulminatsioon: rahvas on kogunenud, õhtujuht kohale jõudnud, presidendipaar saabunud. Skulptuuri patroon, president Arnold Rüütel kõneleb sõjast, iseseisvusest ja riigi taastamisest.  Piduliku kõne peab ka Sõpruse pargi rajaja ja kuju idee autor Ants Paju ise. Kujult eemaldavad katte olümpiavõitjad Ivar Stukolkin ja Jaan Talts. Kuju õnnistab Arho Tuhkru. Järgneb rahvapidu tantsu ja lauluga, õhtu päädib ilutulestikuga. Ants Paju ja Tauno Kangro on siiralt õnnelikud, ainult kumbki väljendab seda omal moel – Kangro huilgab vaimustunult, Paju on sõnatu, silmad veekalkvel.

 

Märksõnad: annetajad | avamisürituse korraldamine | energilisus | eneseteostus | ettevõtlik inimene | idee teostamine | isamaaline paatos | kuju teisaldamine | kuju transportimine maanteel | kultuurimälu | kündja | lapsepõlvemälestused | meenutused küüditamisest | mehelik | monumentaalskulptuur | mõtisklused | mälestused isast | pidulik avamine | pidulik meeleolu | presidendi kõne | puhkpilliorkester | rahva kaasaelamine | rahvapidu | rahvuslik eneseväljendus | skulptor  | suured ideed | teekond | tundelisus | ühine üritus | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm