Lumehobuste peremees (2007)

Tekst filmilindilt

Oligofreeniat ehk vaimset alaarengut tõlgendatakse kaheselt: kui seisundit ja kui haigust.
Seisund on stabiilne ja muutumatu.
Haiguse versiooni pooldajad usuvad, et aju struktuur ja funktsioon on rikutud organismis toimunud patoloogilise protsessi tulemusena.
Selle struktuuri taastamiseks annavad tänapäeval lootust tüvirakud.

Filmi saamisloost

Režissöör Gerda Kordemets: „Taneli leidis Jaanus (Gerda abikaasa Jaanus Kulli on SL Õhtulehe ajakirjanik. – Toim.). Tema oli Tanelist kuulnud Rakverest pärit fotograafilt Kalev Lilleorult. Koos olid nad teinud SL Õhtulehte Tanelist ning tema lumeloomadest loo. Kuna Tanel ja tema perekond (ema Krista, vend Raul ning õed Reet ja Helen) on väga sädelevad ja toredad inimesed, üks imeilus Eesti pere, jäi Jaanusel hing kripeldama ja nii me pakkusimegi selle „Eesti lugudesse” välja.

Kuigi väike kahtlus oli ka. Dokfilmile vajalikku konflikti, dramaturgiat oli sellesse loosse raske sisse tuua. Tanel on harmooniline isiksus keset (oma) harmoonilist maailma. Samas teadsime, et mingit sotsiaaldokki ei taha me küll teha. (Kuigi sellekski oleks ainet, kõneldes näiteks, kuidas Krista peab iga paari aasta tagant tõestama, et Taneli puue ei ole ikka veel mööda läinud.)

Meile tundus, et lumeloomad on väga visuaalne, filmilik teema. Ja nagu selgus, on Tanel äärmiselt karismaatiline kaamera ees olija. Pärast esimest proovivõtet polnud kahtlustki, et temast lihtsalt peab filmi tegema.

Tanel on väga siiras ja vahetu, temaga on tohutult kerge suhelda. Ta ei muutu kaamera ees, jääb iseendaks, ei püüa välja paista parem, kui ta on – see on teatavasti harukordne omadus.
Minu jaoks on Tanel väga soe inimene, minu sõber. Samasugune lapsemeelne kunstnikuhing nagu ma isegi. Suurepärane taluperemees OMA talus. Tanel on väga töökas ja tal on hea huumorisoon. Minu arust on Tanel just see, kes paneb järele mõtlema, kust jookseb normaalsuse piir. Tanelil – ime küll, et see on meie ühiskonnas võimalik – pole halbu, miinusmärgiga loomuomadusi, temas ei ole pahatahtlikkust. Tanel ei saa käia koolis, ta ei ole suuteline kõike õppima. Ta tunneb tähti, kuid ei suuda sõnu kokku lugeda. Muide, tänapäeval pole teadlased sugugi enam ühel meelel, et Taneli puue, oligofreenia, on püsiv seisund ehk diagnoos kogu eluks. Osa neist arvab, et oligofreenia on siiski haigus, seega millestki põhjustatud – traumast emaüsas näiteks. Niisiis loodetakse arenguid oligofreenia ravis tüvirakkudest. See seisab praegu aga teatavasti selle taga, et inimgeeni pole seni õnnestunud kloonida. Sellise filmi tegemisel on hästi oluline, et sind võetaks omaks. Et kaamerameeskond sulanduks heas mõttes seinaga ühte ehk et säiliks loomulik keskkond. Mulle tuli Koppenite pool meelde vana lause: „Meie õnn on nii suur, kui väikesed on meie nõudmised.” Nemad on õnnelikud. Neil on armastav pere, armas ja puhas kodu, nad hoiavad üksteist, neil kõigil on hea huumorisoon, nad on siirad ja, mis kõige olulisem, nad ei virise millegi üle. Nad on rikkad, kuigi võib-olla mitte raha poolest.

Koppenite pool oli väga hea filmida ja nüüd on meil Jaanusega nagu üks perekond juures, kes on meid nii oma koju, perre ja südamesse vastu võtnud, et selle eest ei oska kuidagi tänadagi.
Lisaks vajab niisugune film väga hoolivat meeskonda ehk siis operator ja helimees peavad ka olema südamlikud ja soojad inimesed, kes suhtuvad portreteeritavasse ja tema lähedastesse delikaatselt. Meie operaator Christian Johannes Kask ja helioperaator Mart Otsa olid just sellised: delikaatsed, head ja lisaks väga profid. Tanelile meeldis filmitegemine väga. Ta on ju natuke edev ka, võttis kaamera kohe hästi loomulikult partneriks, sellest ka filmi põhiline võlu. Ema sõnul ootas ta meid väga – võtete vahele jäid ju pikad perioodid, kus me ei kohtunud. Tanel käis ka Tallinnas esilinastusel ja ütles, et talle meeldis. Salaja õppisin ma Tanelilt, kuidas ilusaid lumeloomi teha. Nüüd ootan lund. Nagu ka Tanel ilmselt.”
Hingeminevad „Eesti lood” (2008). Elukiri, 7. jaan.

Loe lisaks: Lumehobuste peremees ja tema värviline maailm | Õhtuleht
Kulli, J. (2004). Lumehobuste peremees ja tema värviline maailm.Õhtuleht, 28. veebr.

Filmist meedias

Kadri Haavajõe, Virumaa Teataja: „Tegijad tutvustavad filmi kui lugu vaimupuudega mehest Tanelist (39) ja tema emast Kristast, kes koos oma kolme lapsega moodustab kokkuhoidva pere. Tanelil olnuks eeldusi saada heaks taluperemeheks või kunstnikuks, kuid puue on võtnud temalt selleks võimaluse. Film jälgib lumeloomade peremehe Taneli tähtsaid hetki aasta läbi, sügisesest sünnipäevast jaanipäevani.

Perekond oli filmi tegemise mõttega kohe nõus. “Mul ei tulnud hetkeks pähegi, et peaks ei ütlema,” rääkis Taneli ema Krista.

Teisipäeval toimunud esilinastus oli ka perekonnale esimene kord, kui valminud dokumentaalfilmi nähti. “Ma ei kahelnud, et nemad sellega hakkama saavad. Aga ähmis olin küll, et kuidas sellest film valmis tehakse. Meie jaoks on see igapäevane elu,” selgitas Krista, kes oli lõpptulemusest enda sõnul väga liigutatud.

Tanel ise vaatas enda tegemisi suurel kinolinal hästi hoolega ja oli tagasisõidul Tallinnast koju väga vaikne, mõeldes Krista sõnul nähtu üle ilmselt hoolega järele.

Gerda Kordemetsa jutu järgi tahtsid filmi tegijad vahendada seda, mis neid Tanelis vaimustas.
“Ja seada küsimuse alla ka justkui kokkulepitud normaalsuse piirid,” lisas ta.

Tanel on endale sisse seadnud talumajapidamise. Igal aastal varub ta oma lumekarjale sööta, mille jaoks on tal olemas ka näiteks siloauk. Enda valmistatud põllumajandusmasinate koguarv on aga nii suur, et annab mõnele ettevõttelegi silmad ette. “Ta jälgib põllul toimuvat hoolega ja teeb ka endale uuemaid masinaid. Neid peab tal olema igaks olukorraks,” rääkis Taneli ema.

Kuigi lund on sellel aastal vähe olnud, said esimesed lumeloomad juba valmis tehtud. Krista loodab, et peagi teleekraanile jõudvast lühifilmist on tuge ka neil, kes samuti puudega inimeste kõrval on. Talle jääb arusaamatuks, miks perekonnad nende pärast vahel häbenevad.
“Mina seda kindlasti ei tee,” lisas ta.“ /---/
Haavajõe, K. (2007). Lumeloomade peremees jõuab telesse. Virumaa Teataja, 24. nov, lk 1.