Monument (2008)

Eesti monumentide saatus muutuvas ajas.

Torma Kalevipoja kuju pööramine näoga kord itta, kord läände sõltuvalt  ideoloogilis-poliitilisest olukorrast Eestimaa ajaloos, annab võtme filmitegijate taotluste mõistmiseks. 1918-1920 aastate vabadussõja ja Eesti iseseisvumise järel alanud mälestusmärkide püstitamine toimus suurelt jaolt kodanikualgatusena ja rahva annetustest kogutud raha eest. Vanadel fotodel ja endisaegsete kroonikafilmide kaadritel on näha enamikku neist erineva kunstilise tasemega loodud objektidest. Keskseimaks neist kujuneb Edgar Johan Kuusiku projekteeritud Tallinna Kaitseväe kalmistu mälestusehitis-mausoleum. Riigikorra muutudes 1940ndatel enamik Eesti-aegsetest mälestussammastest hävitatakse. Kõige markantsemalt  illustreerib seda kroonikafilmis jäädvustatud  riigivanem Konstantin Pätsi mälestussamba pidulik avamimine 25. juunil 1939. aastal Tahkurannas ning aasta hiljem tehtud foto mälestusmärgi võidukatest õhkijatest samba rusudel. Nõukogude võimul on vajadus ja võimalus püstitada uue võimu ideoloogide monumendid – nii kerkivad linnapilti ilmestama Viktor Kingissepp, Mihhail Kalinin, Johannes Lauristin jt, rääkimata Lenini ja Stalini arvukatest kujudest. Uue riigikorra ajal püstitatakse Tallinnas Tõnismäele ka Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite mälestuseks pühendatud monument (hiljem rahvasuus saanud nime Pronkssõdur ja Aljoša). Seda monumenti ei hävitata, kuigi taasiseseisvunud Eestis kujuneb Pronkssõdurist vahepeal võimulolnute (okupantide) meelsuseväljendamise objekt. Monument teisaldatakse Siselinna kalmistule. Hakatakse taastama nõukogude korra ajal hävitatud mälestusmärke. Kuigi arutluse all on Kaitseväe kalmistu mausoleumi taastamine, on üles kerkinud nõudmine ühtse rahvusmonumendi järele. Vabadussamba ideed ja kavandeid kritiseerivad kunstiinimesed, kuid võimupoliitikud suruvad läbi oma tahtmise ja Vabaduse väljakule hakatakse püstitama uut võimsat Vabadusristi. Kunstirahva sõnavõttudest jääb kõlama mõte – millest lähtuda kunstiteoste hindamisel, kas nende kunstiväärtusest või võimu sõnumist.

Märksõnad: ajaloosündmuste jäädvustamine | arvamused | hiis | ideoloogiline propaganda | kaadritagune tekst | kalmistu | kunsti politiseerimine | lipu heiskamine | luuletuse lugemine | monumendi teisaldamine | monumentaalskulptuur | muuseumi ekspositsioon | mälestussammas | Nõukogude okupatsioon | rahvusmonument | skulptor  | Vabadussõja monumendid | võimu ja vaimu vastuolud | ümbermatmine | Vaata kõiki »