Isa, Poeg ja Teatri Vaim (2009)

Alar Sudak ehk Elaan on näitleja, kes ei mahu lavale ja keda sealt ära ei saa – teatraalsus, teatri vaim täidab elukunstniku dramaatilist maailma.

Lühiportree näitleja-lavastaja-elukunstnik Alar Sudakust ja tema luhtunud unistusest saada näitlejana ametlikult tunnustatud. Turvamehena töötav Sudak on palju kordi lavakunstikooli astunud – lootusetult. Sudak teab ka põhjust: tema isa, kohtunik Nikolai Sudak pani nõukogude ajal Eino Baskini pornomaterjalide omamise ja levitamise süüdistusega trellide taha. Isa pattude eest nuheldakse poega, ja nagu filmi lõpus selgub, ka pojapoega. Teatraalsus, teatri vaim läbib kogu elukunstnik Elaani maailma. Sudaki kõmiseva bassi intonatsioon on kunstlikult ülev nii laval, kohtusaalis (kus ta oma naabritega „veesõja” küsimusi lahendab), farmaatsiatehase valvuriputkas kui ka kodus oma üürilise, kodutu Aksliga kõneldes. Peeter Jalakas põhjendab Sudaku sobimatust kutselisse teatrisse asjaoluga, et tal ei ole grupitaju, ta ei lase end raamidesse panna, ta laulab oma laulu ise. Ka Ingo Normeti ja Priit Raua kommentaarid on Sudaku ande suhtes ettevaatlikud. Sudaku eest emalikult hoolitsev kodutu Aksel aga leiab, et üksi ei saa Alar hakkama, ta ei oska üksi elada. Sudak on saatnud DVD oma viimase monoetendusega Elmo Nüganenile ja loodab tema abiga lõpuks üle kutselise teatri läve astuda. Püha Elmo mobiil on aga välja lülitatud. Sudaku elu on täis draamat, milleta tema näitlejahing elada ei saa. 

Märksõnad: etendus | habemik | inspiratsioon | isa ja poja suhted | kibestumine | kinnisidee | kodu | kohtunik | kohus | lavastused | mehe ja naise suhted | pornograafia  | rongisõit | sõber  | süüdistused | teater | tunnistajad | turvamehed | vana vaen | veidrik | Vaata kõiki »