Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt (2010)

Jaak Lõhmus filmist ja Lennart Merist

Kilde kohtumiselt filmihuvilistega Art kinoklubis Rakveres

Alustuseks näitas Jaak Lõhmus oma vastset dokumentaalfilmi Lennart Merist “Tantsud Linnuteele”, mille alapealkirjaks “Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”.
“See film ei ole päris valmis, vajab veel natuke viimistlemist, andke andeks, kui mõni heli teile kõrva hakkab või mõni üleminek on pisut järsk,” ütles Jaak Lõhmus, filmi stsenarist ja režissöör, linastuse eel.

Lõhmuse sõnul on 62minutilist filmi vaja paar minutit lühendada ning ta kutsus vaatajaid kaasa mõtlema, millised kohad võiks välja jätta. Lõhmusel pole nimelt kavas järgida Lennart Meri eeskuju, kes arvas oma dokumentaale tehes talle iseloomuliku loova enesestmõistetavusega, et filmi tellijad-rahastajad peaksid rõõmustama, kui saavad 50minutise filmi asemel sama eelarvega tervelt 80 minutit ...

“Olen eluaeg tundnud huvi filmiajaloo vastu ning Lennart Meri isiksus ja looming andis võimaluse vaadelda väga huvitavat isiksust ja eesti filmiajalugu koos. Need 25 aastat, mis Lennart Meri oli seotud eesti filmindusega, on väga huvitav ja vastuoluline lugu,” kõneles Lõhmus.

Filmi vaatamine eeldab režissööri meelest, et ollakse näinud mõnda selles puudutatavast viiest Lennart Meri dokumentaalfilmist: “Veelinnurahvas”, “Linnutee tuuled”, “Kaleva hääled”, “Toorumi pojad” ja “Šamaan”. “Muidugi on ka huvitav, kuidas mõjub film siis, kui pole ühtegi neist viiest näinud. Mina ei oska ise nii vaadata,” arvas ta.

“Tegemist on suure seiklejaga,” iseloomustas Jaak Lõhmus Lennart Merit kui filmimeest ning kahetses, et kaks plaanis olnud raamatut oma filmilooja-seiklustest jäid Meril kirjutamata. Jäid tegemata ka mitu plaanis olnud filmi.
“Temast on säilinud tohutu arhiiv, riiulite kaupa materjali. Filmiajaloolased saaksid seda uurida ja kirjutada need raamatud, mis Lennart Meril endal jäid kirjutamata,” kõneles Lõhmus ja rõhutas, et räägib praegu Merist üksnes filmi kontekstis, mitte kui poliitikust ja kirjanikust.

“Mul on tunne, et filmikaamera on veel kohmakam kirjanikusulest,” ütleb ekraanil Lennart Meri. Ütleb sedagi, et kui oskad rongi kinni pidada, saad varem või hiljem ühe väikese riigi presidendiks.
Selles, kas Siberis rongi kinnipidamise lugu on tõesti sündinud või legend, pole filmigrupi liikmed tänini ühel nõul. Aga legendid on Lennart Meri ja tema loomingu lahutamatu osa.

Mis filmi “Tantsud Linnuteele” lühendamisse puutub, siis stsenaristi ja režissööri otsusel läheb ilmselt välja Lennart Meri filmitoimetajatööd käsitlev lõik.
Grünfeldt, I. (2011). Linnutee ja filmiaasta horisondil [Vestlusest filmikriitiku ja -ajaloolase, Balti filmi- ja meediakooli õppejõu Jaak Lõhmusega]. Virumaa Teataja, 5. jaan, lk 7.

Filmist kriitiku pilguga

Andres Laasik: "Jaak Lõhmuse dokfilmil on väga hea pealkiri: „Tantsud Linnuteele: Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”.

Sest raamatutes ja filmides isikupärase eestlasest kõneleva mütoloogia loonud Lennart Meri oli tõepoolest kui üks tantsiv šamaan. Ja tema autoriteet suure eestlaste šamaanina nende filmide loomise ajal oli vaieldamatu ja oluline. Vastavalt pealkirja lubadusele tõusebki filmi huvitavast ja mitmekesisest pildireast esile šamaani tantsimise kujund. Peategelast näeb Volga-äärsetes külades ja lagedas tundras. Tõsimeeli otsimas eestlase juuri. Lennart Meri dokumentalistitee rullub vaataja ees lahti võrdlemisi selgelt. Vast dramatiseerib filmi autor veidi üle Lennart Meri režissööritooli tõusmise. See ei käinud nii raskelt, kui filmis paistab, sest Meri autoriteet Tallinnfilmi stuudios oli väga suur.

Filmis esitatud Meri stsenaariumi kohta kunstinõu-kogus kõlanud kriitikast tehtud järelduste puhul oleks tulnud arvestada, et tol ajal oli töös stsenaariumiga enam avameelsust ja ka konstruktiivsust kui praegu. Seevastu stuudiost lahkumine on esitatud veidi liiga pehmelt, seal oli enam vastastikust süüdistamist ja pettumist, kui filmist paistab. Filmi kõige raskem takistus on see, et kogu see lugu tuleb luua tagantjärele. Mida need filmid tollal inimestele tähendasid, tuleb filmis infotasandil välja, aga emotsioonina mitte. Siiamaani on meeles tunne, mida kogesin pärast „Linnutee tuulte” esilinastust, kuhu juhtumisi pääsesin. Klomp tuli kurku. Koos arusaamisega, et ma pole ma mitte mingi homo sovieticus, vaid hoopis tohutu võimsate Siberi šamaanide järeltulija. Tagantjärele ei teagi, kas see oli sügav teadmine või pime usk, kuid „Linnutee tuulte” esilinastusel kogetud tunne jäi saatma kogu eluks."
Laasik, A. (2011). Lennart Meri tantsib end tagantjärele filmis šamaaniks. Eesti Päevaleht, 10. veebr, lk 14.


Vaapo Vaher: "Film on tehtud hüva filmikultuuriga, traditsioonilise filmiloona ühest elektriseerivast inimesest, aga erinevalt Bobafilmist ei tule kommenteerivate kõnelejate suust ohkivat tühiteksti, vaid jutud on tihedad, värvikad, faktirohked, viivad faabulat edasi. Vorm ei pea olema epateeriv, kui säsi kannab. Lennarti legendaarsete lintide saamislugu on köitev ja vaimujõuline, lisaks Lennarti enda  fraaside lennukus. Ta intellektuaalne energia on filmis aistitav.     

Dokfilmitegijaid on filmiajaloo hakust peale tõmmanud eksootika ja etnograafia. Lennarti ekspeditsioonid soomeugrilaste tagalasse mõjuvad üheaegselt klassikalise ja modernse aktsioonina. Nõukogude olustikulistele barjääridele vaatamata suutis ta ikkagi murda situatsioonidesse, kus paljastus veel ökoloogiliselt puhast rahvakultuuri. Ta stoitsism ja strateegiline mitmekülgsus bürokraatiaga  võitlemisel andis sageli tulemusi. Vene režissöör Aleksei Balabanov on öelnud, et bürokraatia on nagu pärakuvähk: teeb valu, ei lase normaalselt funktsioneerida ja pikapeale tapab. Merd ei tapnud, ta läks kaude, kui otse ei saanud, ja vastupidi. Tulemuseks ta enda krestomaatilised filmid ja nüüd Lõhmuse oma takkaotsa."  
Vaher, V. (2011). Nagu kass käiks mööda sametit [Ülevaade 2010. aasta eesti tõsielufilmist]. Sirp, 25. märts, lk 22-23.

Margit Urbel: "Jaak Lõhmuse vooruseks on tema filmiteema lähedus elukutsele ja selge huvi Eesti filmiloo vastu, mis jätab mulje, et Lennart Mere filmiaastate mõtestamine on lähtunud sisemisest vajadusest. Vaataja juhitakse aastasse 1964, mil Meri kutsuti Tallinnfilmi ning leidis aset ajastu märgiline sündmus, Urho Kaleva Kekkoneni külaskäik Eestisse. Tollane tippvisiit on võtmeks Lõhmuse filmi ajalisele taustale, kineastide ahas tegevusraadius oli kuuekümnendatel pisut avardunud. Vaatamata loksutavale bürokraatiale, mis kurnas ka filmikoostööpartnereid, jätkus tegijatel hapnikku, nad ei väsinud.
Filmi „Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt” režissööril on eepilist annet jääda erapoolikuks selle sõna kõige paremas mõttes. Lakooniline jutustav maneer, kõik on vaoshoitud, ent selle taga pole tunda, et midagi puuduks, materjalist on välja valitud olulisim.
Portreteeritava maagilises mõjuväljas on režissöör Lõhmus monteerinud dokumentaalseks ekraanilooks kineast Mere rännakud filmiajaloo radadel, mis väärivad vaatajate sõbralikku aplausi. Dokumentaalfilm „Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt” on nagu ferment, värskendav omaette audiovisuaalteos persoonist, kellest „kõik teavad kõike”."
Urbel, M. (2011). Kahekordne austusavaldus suurele hilinejale. Sirp,  15. apr, lk 22.

Leen Rampe: "Arvan, et "Tantsud linnuteele" annab huvitava vaatenurga meie ühele armastatuimale presidendile ning tema loomingu ja kogu olemuse tuumikusse. Samuti annab film aimu eestlaste sugulasrahvastest, kellest me tihti palju ei tea."
Rampe, L. (2012). Augustikuu kinoõhtu Sydney Eesti Majas. Meie Kodu = Our Home: Australian Estonian weekly, 29. aug, lk 5.

2014: Valminud on “Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia” uus ja täiendatud väljaanne 

Hõimupäevade eel, 9. oktoobril esitletakse uut DVD-kogumikku Lennart Meri dokumentaalfilmidega Solarise keskuse Apollo raamatupoes ja kinos Artis. Kolmel DVD-l on seitse dokumentaalfilmi aastatest 1970-2011, kokku kaheksas keeleversioonis.

„Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia“, ladinakeelse pealkirjaga „Encyclopaedia cinematographica gentium fenno-ugricarum“ uus ja täiendatud väljaanne sisaldab seitset dokumentaalfilmi, mis on valminud aastatel 1970-2011.

Esimesel DVD-l on Tallinnfilmis toodetud „Veelinnurahvas“ (1970), „Linnutee tuuled“ (1977) ning „Linnutee tuultest“ esialgu välja jäänud materjalist hiljem kokku monteeritud „Šamaan“ (1997). Teisel plaadil on Eesti Telefilmis valminud „Kaleva hääled“ (1985) ja „Toorumi pojad“ (1989), kolmandal dokumentaalfilmid „Liivlaste lood“ (rež. Enn Säde, Eesti Telefilm 1991), „Tantsud Linnuteele“ (rež. Jaak Lõhmus, Estinfilm 2011) ja Lennart Meri filmirännakute fotoalbum.

Filmid on varustatud tõlgetega soome, ungari, inglise, saksa, prantsuse, vene ja eesti keelde, „Liivlaste lood“ on ka liivikeelse versioonina. Lisaks filmidele kaasneb kogumikuga eesti- ja ingliskeelne buklett põhjaliku infoga seitsme filmi kohta, samuti kirjutised Rein Maranilt, Enn Sädelt, Tõnu Seilenthalilt ja Jaan Kaplinskilt.

„Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia“ esimene väljaanne ilmus 2009. aastal. Filmid digiteeriti ja restaureeriti programmi „Eesti film 100“ raames Lennart Meri 80. sünniaastapäevaks. Esimeses väljaandes olid filmid tõlgitud eesti, inglise, vene ja soome keelde. Lennart Meri filmid taastasid ja DVD-kogumiku andsid välja Eesti Filmi Instituut, Eesti Rahvusringhääling, Lennart Meri Euroopa Sihtasutus ja Estinfilm.

Uut DVD-kogumikku Lennart Meri dokumentaalfilmidega tutvustavad Solarise keskuse Apollo raamatupoes 9. oktoobril kell 15 Jaak Lõhmus ja Enn Säde. Pidulik esitlus toimub kell 16 kinos Artis.

Filmientsüklopeediat saab osta Eesti Rahvusringhäälingu videopoest pood.err.ee ja kõigist hästivarustatud raamatu- ja plaadipoodidest alates 10. oktoobrist.

Valminud on “Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia” uus ja täiendatud väljaanne  (2014). kultuur.err.ee, 9. okt.   (20.01.2014)

Fenno-Ugria Asutuse poolt koostatud näitus "Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988"

15.–26.septembrini esitletakse näitust New Yorgis ÜRO peahoones ÜRO peaassamblee ja põlisrahvaste maailmakonverentsi ajal. Pidulik vastuvõtt, kus tervitussõnad ütleb Eesti president Toomas Hendrik Ilves, leiab aset 22. septembril, sissepääsuks on vajalik eelregistreerimine.

Näitus põhineb filmiekspeditsioonidel üles võetud fotomaterjalil, mille kõrvalt saab lugeda nelja Lennart Meri filmi helirežissööri ning "Toorumi poegade" kaasrežissööri Enn Säde meenutusi. Väljapaneku kujundas kunstnik Peeter Laurits. Näitusekülastajal on võimalik vaadata ka Lennart Meri filme. (---)

Ingliskeelne variant näitusest valmis 2012. aastal Ungaris toimunud soome-ugri 6. maailmakongressiks. Seda on hiljem eksponeeritud Ungaris Budapestis asuvas riigi etnograafiamuuseumis ja Szegedis, Soomes Helsingis, Iirimaal Corkis ja Saksamaal Greifswaldi ülikoolis.  
Näituse eestikeelse versiooniga saab kuni oktoobri lõpuni tutvuda Pärnu muuseumis.

Lennart Meri filmirännakute näitus on Genfis ja New Yorgis (2014). Uudised [Välisministeeriumi ja välisesinduste abiga esitletakse septembrikuus Genfis ja New Yorgis Fenno-Ugria Asutuse poolt koostatud näitust "Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988"]. MTÜ Fenno-Ugria Asutus, 12. sept.   (20.01.2014)