Regilaul - laulud õhust (2011)

Eesti-Šveitsi koostööna valminud dokumentaalfilm uurib regilaulu olemust Eesti maastike, inimeste ja nende laulude kaudu.

Merikotkapaar Linda ja Sulev korrastavad oma pesa, algamas on uus pesitsushooaeg. Helilooja Veljo Tormise kodu asub rannamändide keskel Kolga lahe kaldal. Labidaga lumme teed tehes jutustab eakas mees nõukogude ajast, mil see rand oli okastraataiaga eraldatud riigipiir ja mereleminek keelatud ka kohalikele. Läbi lume randa sumbanud, tutvustab Tormis kauguses paistvaid saari ja neemetippe. Helilooja sõnul elasidki runolaulud just ümberkaudsetes rannakülades, kuid köitma hakkasid need teda alles pärast noorusaastaid. Võrumaa metsade vahel elavad muusikud Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu oma kahe lapsega. See on kaunis idüll: isa-ema laulmas regilaulu, imik suigatamas isa põlvel ja küdev kamin. Mõlema laulja sõnul on regilaul nagu loits, mis aitab korrastada maailma. Kirjanik Jaan Kaplinski võrdleb regilaulu emotsioonitut monotoonsust šamanistliku nõidusega. Folklorist Mikk Sarv oma suure šamaanitrummiga kasutabki regilaulu tervendavat väge talvisel Tuhamägede tantsupeol, kus lisaks tantsule-laulule toimub ka tulevaatemäng. Regilaulu väest räägivad muusikateadlane Urve Lippus, muusik Jaak Johanson, Ruhnu kirikuõpetaja Harri Rein, Viljandi folgipidude korraldaja Ando Kiviberg. Veljo Tormise sõnul on regilaulu püsimajäämist soodustanud suletud elamisviis keskustest kaugemal. Setumaal veab kohalikku kultuurielu kunagise lauluema Anne Vabarna lapselaps Jane Priks. Ta teeb rahvuslikku käsitööd ja on Värska naiste leelokoori eeslaulja. Maaelu rahust ja eraldatusest ammutab loomejõudu ka noor helilooja Märt-Matis Lill. Veljo Tormise abikaasa Lea meenutab kandaat-balleti „Eesti ballaadid“ sünnilugu ja aega, mil regilaul hakkas moodi minema. Ballaadide sisu räägib Lea Tormise sõnul inimese valikutest: sünniaega ei saa ise valida, küll aga oma käitumist. Ema Meelika musitseerib koos ansambliga Vägilased, isa Lauri mängib torupilli ansamblis Metsatöll, lapsed on kord ühe, kord teise hoida, kuid kasvavad nad muusika sees. Sellisest laulude loomulikust edasiandmisest räägib isa Lauri koduõuel piipu tõmmates. Veljo Tormis võrdleb regilaulu jõega, mille katkematusse voolu me saame hüpata. Rabamaastike kohale kerkib udu. Merikotkastel on pesas kaks poega, elu jätkub.

Märksõnad: alasti ujumine | helilooja | kangastelgedel kudumine | kaunid loodusvaated | Kuu | käsitöö tegemine | lapsed | laulmine | leelotamine | lilleaasad | linnud | linnuparved | lumes sumpamine | maaelu idüll | maakodu | maakoht  | meenutused | merikotkapaar Sulev ja Linda | merikotkaste pesitsuspaigad | muusika | mõtisklused elu ja loomingu üle | männimets | perekonnaelu | proov | pärimuskultuur | rabamaastik | rahvalaulu esitamine | rahvamuusikud | rannaküla miljöö | regilaulud | runod | seto koor | soolaukad | suitsusaun | suvine loodus | talud | talvine loodus | tiik | torupillimäng | tuletantsijad | udu | veebikaamera paigaldamine | viljapõllud | vokiga ketramine | ürgne vägi | Vaata kõiki »