Avaleht » Filmiliigid

Eestlanna Pariisis (2012)

Mängufilmid | Draama Kestus: 95:00

Huviinfo

Filmi saamisloost

2005: Ilmar Raagi stsenaarium võitis olulise auhinna

„Nagu selgus eile Cannes’is, on ETV juht Ilmar Raag pälvinud rahvusvahelisel Hartley-Merrilli stsenaariumivõistlusel 3. auhinna.
Raagi täispika mängufilmi stsenaarium «Veel üks croissant» jäi mainekal konkursil sõelale ligemale 2000 käsikirja seast.
Võistluse peatoetaja on Motion Picture Association. Konkursi pidulik lõpetamine leiab aset 23. juunil Ameerika Filmiakadeemias.“
Ilmar Raagi stsenaarium võitis olulise auhinna (2005). Postimees 17. mai, lk 17.

2008: Ilmar Raagi filmiprojekt valiti Cannes'i projektiturule

„Ilmar Raagi filmiprojekt "Veel üks croissant" valiti Cannes’i filmifestivali ajal toimuvale Cinefoundationi projektiturule L’Atelier.
"Veel üks croissant" on esimene eesti filmiprojekt, mis L'Atelieri projektiturule on valitud, teatas filmi produtsent.
L’Atelier on projektiturg, mis viib režissöörid kokku potentsiaalsete finantseerijatega ja filmimaailma professionaalidega. Turg toimub neljandat korda ja sel aastal valiti välja 15 projekti 14 riigist.“
Jüriso, K. (2008). Ilmar Raagi filmiprojekt valiti Cannes'i projektiturule. ERR: Uudised, 2. apr.

Ilmar Raag filmi ettevalmistustöödest Pariisis

„Ma olen selle projektiga seotud juba viis aastat ning kaks viimast sellest olen ma sisuliselt elanud Pariisis. Kui sõprade jaoks tähendab Pariis kohvikuid, Eiffeli torni ja lõbusat elu, siis paraku polnud seekord minu jaoks see kaugeltki nii. Eks said nii oodates ju ka kôik kodused rahapajad tühjaks.
Põhiline põhjus, miks ettevalmistustustööd venisid, oli Prantsuse-poolne filmi rahastamine. Kuigi sealsed produtsendid on toredad inimesed, oli neil raske kohalikele rahastajatele põhjendada, miks peaks toetama ühe tundmatu eesti režissööri filmi. Eesti pole Prantsusmaale kuum riik. Kuum riik on see, kus on midagi problemaatilist käsil. Kujutan, ette, et kui ma oleks Liibüa opositsiooniline ja demokraatiasôbralik režissöör, polnuks rahastamisega mingeid probleeme."
Raag, I. (2011). Üks vanem intervjuu. Jäljed liival enne vihmasadu [Ilmar Raagi blogi]. 16. mai. http://ilmarraag.blogspot.com/ (20.11.2012).

Ilmar Raag: "Et Jeanne Moreau filmi saada, piisas vaid ühest telefonikõnest"

"Ennekõike nägin ma oma filmis mängimas Jeanne Moreau´d ning samapalju kui ma temale mõtlesin, oli neid, kes ütlesid, et ära sa parem unista. Sest Moreau on lihtsalt nii suur staar, et sellist asja ei juhtu," ütleb stsenarist ja režissöör Ilmar Raag, kelle autorifilm "Eestlanna Pariisis", kus ühte peaosalist kehastab Prantsusmaa suur filminimi, täna Eesti kinodes jooksma hakkab.
Et Moreau pole mitte ainult suur staar, vaid ka suur näitleja, näitab kasvõi see seik, et 85- aastane näitlejanna ei lubanud kordagi enda asendamist dublandiga. Isegi siis, kui ta stsenaariumi järgi pidi pead vastu maad prantsatama, milline stseen küll filmi lõppvarianti ei jõudnud.
Et sellise maailmanimega staar saada aga oma filmi, piisas Raagi sõnul vaid ühest kohtumisest. Tôsi, enne olid prantsuse produtsendid saatnud näitlejannale stsenaariumi ja seejärel helistas Jeanne Moreau otse filmfirma kontorisse Raagile.
"Jeanne tunnistas telefonis, et minu eelmised filmid teda ei huvita ja et minu nimi talle ka midagi ei ütle, aga et talle meeldis stsenaarium ning kui meie kohtumisel jutuajamine sujub, siis ma saan ta filmi. Õnneks lôppes ka see esimene kohtumine positiivselt."
Ühtaegu tunnistab režissöör, et mitte vähem pole ta rahul Laine Mägi osatäitmise ja filmi saamisega.
Kulli, J. (2012). Ilmar Raag: "Et Jeanne Moreau filmi saada, piisas vaid ühest telefonikõnest." Õhtuleht, 12. okt.

Prantsuse ekraanilegend vääristab Ilmar Raagi filmi

Rohkete elutööauhindadega pärjatud Moreau, kes on oma pika karjääri jooksul mänginud selliste meistrite filmides nagu Francois Truffaut, Michel­angelo Antonioni või Luis Bunuel ja keda Orson Welles nimetas omal ajal kõige suuremaks näitlejaks, püsib vormis siiani. Tema filmograafia täieneb igal aastal paari uue pealkirja võrra ja Pariisi lavalaudadel võib juba mõnda aega näha tema monolavastust.  
«Ta luges stsenaariumi kahe päevaga läbi ja ütles kohe jah,» kinnitas produtsent Riina Sildos.
Harju-Madisel, Turbas, Türis ja Paides filmitakse selle nädala lõpuni, seejärel kolitakse rohkem kui kuuks ajaks Prantsusmaale.
Tuumalu, T. (2011). Prantsuse ekraanilegend vääristab Ilmar Raagi filmi. Postimees, 2. märts, lk 14.

Ilmar Raag tegi eestlaste looga prantsuse filmi

Eile rääkis Ilmar Raag Tallinnas Baltika kvartalis filmiteemalises tarkusekojas, et filmiprojekt „Eestlanna Pariisis” edenes Prantsusmaal üle kivide ja kändude, kuni rahastamisprobleemid ühtäkki laabusid, kui ühte pearolli oli saadud prantsuse diiva Jeanne Moreau.
„Siis tuli kuu aja jooksul jaatav vastus kõikidest fondidest,” ütles Raag. „Ma teadsin, et filmimaailmas avavad staarid uksi, kuid ma ei kujutanud ette, et see nii käib.”
Raagi sõnul jõuti näitlejaid filmi valides loomulikul moel Moreau nimeni. „Mu kolleegid ütlesid, et mis me valetame endale, Prantsusmaal on vaid üks näitleja, kes suudab selle rolli ära mängida, ja see on Jeanne Moreau.”
Raagi sõnul tutvustataksegi filmi Euroopas mitte kui eesti või prantsuse teost, vaid kui uut Jeanne Moreau filmi.
Laasik, A. (2012). Ilmar Raag tegi eestlaste looga prantsuse filmi. Eesti Päevaleht, 12 okt, lk 9.

Filmist kriitiku pilguga

Andres Laasik: „Ilmar Raagi uus film „Eestlanna Pariisis” räägib inimsuhete tähtsusest, kõnetades vaatajaid südamlikkuse ja huumoriga. Värske linateos „Eestlanna Pariisis” pole arusaamatute kujunditega üle kuhjatud, siin ei ole hämaraid tegevuskonstruktsioone. /---/

Filmi loojate kõige tähtsam saavutus on see, et publik on filmiga „Eestlanna Pariisis” saanud endale staarid. Näitlejad, kes kannavad oma tööga olulist sõnumit. Ja siin on Laine Mägi ja prantsuse teatri ja filmide grand old lady Jeanne Moreau väärikad partnerid, kelle duell Pariisi luksuskorteris on kaameraga võimsalt kinni püütud.

Filmi stsenaariumi tugev külg – kahe naise ja kahe erineva maailma kokkupõrge – mängitakse välja moel, kus erinevus ka näitlejate mängulaadist välja paistab. Moreau avali ja teatraalsele olekule vastandub Mäe vaoshoitud väärikus. Laine Mägi suhtleb kaameraga vahel vaid peaaegu märkamatu noogutuse või žestiga. Moreau vastab sellele laia joonega pirtsutamisega. Filmis kasvab saksaproua Frida ja provintsinaise Anne sotsiaalsele tähendusele juurde rikkalikult muud informatsiooni, nii et diskusioon läheb märksa kaugemale, kui pakuvad stsenaariumis esialgu tekkivad stereotüüpsed karakterid ja olukorrad. Võiks ju öelda, et on nutikalt üles ehitatud lugu, kui see ülesehitus ka laitmatult toimiks.“
Laasik, A. (2012). Eesti naine on leidnud endale Pariisis rolli. Eesti Päevaleht, 13. okt, foto.

Tiina Lokk:  „Nõrk stsenaarium ja režii, kaameratöö ebahuvitav. Mõlemad näitlejad küll väga head, aga vähe on mängida. Puudub dramaturgia, mis on liikumine millenigi, konfliktist harmooniani või vastupidi. Seda märgistatakse üksnes teoreetiliselt. On meeleolukaid hetki, aga ei enamat. Filmi Pariis on klišee, mis karakteriga suhestatuna ei arene enamaks.“
"Eestlanna Pariisis" (2012). [Tiina Lokk, Indrek Kasela, Lenna Kuurmaa, Roman Baskin annavad hinnangu Ilmar Raagi filmile "Eestlanna Pariisis"]. Postimees: AK, 13. okt, lk 10. 

Roman Baskin:“ Meelde jääb filmi tegijate sümpaatne suhe ja tõelise filmilegendi suurepärane pearoll. Miinusena mõjub see, et pealkirjas sisalduv lugu mõjub liialt lineaarselt ja ka ängiga manipuleerimist võinuks vähem olla.“ 
"Eestlanna Pariisis" (2012). [Tiina Lokk, Indrek Kasela, Lenna Kuurmaa, Roman Baskin annavad hinnangu Ilmar Raagi filmile "Eestlanna Pariisis"]. Postimees: AK, 13. okt, lk 10. 

Olev Remsu: „Minu meelest on Ilmar Raag sedapuhku kogu jõu kulutanud Anne (Laine Mägi) karakteri viimistlemiseks ja viimistlemiseks. Mõnikord nimetatakse nüansirikkalt loodud tegelast tšehhovlikuks, seda ka Ameerika filmiõpikuis. Mis puutub Annesse, siis tema alusel võiksime filmi žanreerida karakterdraamaks. Ilma tegelaskarakteriteta ja nendevahelise kokkupõrketa ei ole draamateost ning see tingimus on filmis „Eestlanna Pariisis” täidetud sajaprotsendiliselt.

Iseasi, et igale vaatajale lihvitud karakteriga tegelane eriti ei imponeeri, hakkab igav, vaataja ihkab dünaamikat ja tegevustikku. Lugesin kuskilt lehest, et mõned inimesed olid kinosaalist lahkunud enne filmi lõppu; usutavasti himustasid nad põnevust. /---/

Anne on selle filmi tegevuse kandja, vastutegevuse kandjaks on Frida (Jeanne Moreau). Kahju vaid, et sama detailsusega pole loodud tema karakterit, tema puhul võime märgata isegi teatud stereotüüpi – kuri ja tige nõiamoor! Frida puhul jääb mõndagi seletamatuks ning see seletamatus pole kuidagi põhjendatud. Karakteri loomine (ja edasi selle mõistmine) nõuab tegelasele üsna üksikasjaliku eluloo andmist ja selle edastamist vaatajale. Frida puhul aga tekib auke, mis jätavad tema kahvatuks. /---/ Igasugune tegelase ja vaataja suhe saab tekkida ainult siis, kui on teada tegelase (enam-vähem) täielik CV või esitatud selle puudumise põhjendus.

Filmis võib märgata Frida tegevuses (kuid mitte repliikides) üsna palju motiveerimatust, nii et hakkame küsimärgistama selle tegelase elutruudust. Seda vähemalt Eesti poolt ja eestlasena vaadates. Kuna Frida tegevus on (minevikuga?) põhjendamata, langeb ta stereotüüpsete stamptegelaste hulka. Iseenesest pole see ju andestamatu patt, ent sellises kõrgesteetiliste ambitsioonidega filmis torkab Frida individualiseerimatus valusalt silma. Millise intrigeeriva femme fatale’i oleks võinud Fridast luua! Nüüd on ta jäänud üpris kriipsujukulikuks.“
Remsu, O. (2012). Tšehhovlik anne. Sirp, 9. nov, lk 26.

Filmi levist:

Müügiagent Pyramide International on filmi edasi  müünud:
· Germany/Austria – ARSENAL (all ritghts)
· Switzerland – XENIX (all rights)
· Australia/NZ – Rialto (all rights)
· Japan – Cetera international (all rights)  (25.11.2012)

Linastumistulemusi

Eesti Päevaleht, 27.09.2013: Jaapanist tulnud uudis, et seal läheb Ilmar Raagi filmil „Eestlanna Pariisis” hästi, pole üllatav, sest film on head kassat teinud mujalgi. Ent Eestis ei paista sellest rahast veel midagi.

Jaapani kinotulemused on seni suurimad, alates 20. juuli Jaapani esilinastusest on käinud filmi vaatamas 98 600 vaatajat ja filmi sealset kassatulu hinnatakse ligi miljonile dollarile. See on tublisti rohkem kui filmi teisel kodumaal Prantsusmaal, kus film alustas mullu detsembris küll kenasti esimese nädalavahetuse 20 502 vaatajaga, kuid lõpuks jäi vaatajate number 45 387 peale pidama. Prantsusmaast kümnetes kordades väiksemas Eestis vaatas „Eestlannat Pariisis” teadupärast 37 434 vaatajat.

Kenasti läks filmil Saksamaal, kus film jooksis tipp-ajal 49 kinos ja kogus 228 545 dollarit. Itaalia koondkinokassa oli www.imdb.com järgi 135 974 eurot.

Eesti poole pealt Amrioni stuudio tootmisesse pandud raha moodustab 20% kogukuludest ja lepingu järgi oleks stuudiol õigus ka samale osale kinotuludest. Seda stuudio juht Riina Sildos eriti ei looda: „Kuna meie müügiagent Pyramide International maksis miinimumgarantii ehk ettemaksu, mis läks tootmiskuludeks, siis eelkõige peab tema oma osa tagasi saama. Kinotulust tavaliselt ei tule ühtegi senti tagasi, sest reklaami-, koopia- ja muud levikulud on nii suured.”

Päris ilmajäämist rahvusvahelisel filmiturul Sildos siiski ei ennusta ja loodab midagi saada DVD ja televisioonidele tehtud müügist. „Kui üldse mingi raha tuleb, siis mitte enne aastat–kahte.”

Kinolevis viimase aja edukaima eesti filmi „Eestlanna Pariisis” võidukäik pole veel lõppenud, leviõigused on näiteks Austraalial, Uus-Meremaal ja mujalgi. Päris kinodesse jõudmine tähendab filmile ka karmi hindamise alla sattumist ja enamasti on teosele meedias antud viiest tärnist tubli kaks ja vahel isegi kolm tärni.

Laasik, A.(2013). "Eestlanna Pariisis" välismaine kopsakas tulu Eestisse esialgu ei jõua. Eesti Päevaleht, 27. sept, lk 12.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm