Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Inemiste piir (2005)

Dokumentaalfilmid Kestus: 41:00

Sisukokkuvõte

Kuidas elatakse kohas, kus Eesti, Läti ja Venemaa piirid kokku saavad?

Peeter Podolski elab Pedetsi jõe kaldal väikeses tares. Tema elupaik asub piiriäärses külas, kus teisel pool piiri on Venemaa. Peeter meenutab oma elu ja tegemisi ning on olemisega rahul. Kilomani külas elab Aare Tanilsoo, kellel eriline lauluhääl. Mees kannab ette omatehtud eurolaulu. Vaida Reilson räägib oma isast, Eelsoo Augustist, kes oli metsavend ja sai hukka koos teiste kaaslastega. Vaida läheb metsa maetud isa hauale lilli viima. Korneti rahvamajast Lätimaalt tuleb auto peale teejuhiks Janis Prangelis, kes räägib oma tegemistest. Veclaicene vald on Võrumaa sees tänu kunagistele asjameestele. Janis, ehk Prangli Jaan läheb külla Möldri Aksli naisele Sentale. Aksel oli Janise õpetaja ehitusbrigaadis, nüüd manalamees. Senta räägib, kuidas lätlased tema perekonnanime on käänanud. Sental on hea meel oma lastelastest ja nende joonistustest. Puspursi talus elab küla sepp Jaan Kosilane, kes on oma ameti edasi pärandanud pojale. Hobuserautamine ei ole lihtne töö, aga Jaani poeg Kaspars saab sellega hästi hakkama. Hanimäe Helmut elab Karisöödi kandis Põldel, põlisel metsavahikohal. Helmuti esimene armastus oli läti tüdruk. Ta meenutab Eesti-Läti sõda, mis 1920. aastatel puhkema pidi, sest riigimehed ei jõudnud piirijoone mahamärkimisel kuidagi kokkuleppele. Ühtki pauku seal ei tehtud, sõda jäi õnneks ära ja piir sai maha märgitud. Helmut on olnud eluaeg sõiduõpetaja, nii nagu ta kadunud naine Jutagi. Helmut näitab Põlde metsas Eesti-Läti sõjaaegseid kaevikuid. Helmut ei tahtnud vene sõjaväkke minna ja seepärast varjas ta ennast punkris ja oli metsavend. Taheva lüpsimeister Adolf Raudsepp lüpsab käsitsi lehmi, hoolimata oma kõrgest vanusest. Ta meenutab oma lapsepõlve ja rasket tööd. Taheva lastekodu tüdruk Ingrid mängib klaverit, sõidab paadiga Koiva jõel ja laulab. Ingrid armastab muusikat – tema salasoov on saada lauljaks.