Koddo (2011)

Filmiüliõpilase Eik Tammemäe sõnadeta film on inspireeritud Lydia Koidula luuletusest „Koddo” ja näitab noore naise veidrat ajarännakut.

Lydia (Helena Merzin) jalutab lapsevankriga sünges linnas. Lydia jõuab tuttava aiani. See aed meenutab talle midagi. See aed on aja piir. Aia taga on lapsepõlv – seal on talu ja loodus. Lydia tahab sinna tagasi, ta tahab kõike seda head, mis oli siis. Aias on üks väike tüdruk – väike Lydia. Tema tahab ka üle aia, sinna kus on suur Lydia. Suur ja väike Lydia aga aiast üle ei saa. Lydia võiks ju süngest linnast minna tagasi koju – sinna, kus kõik oli nii roheline ja ilus, aga tal on kohustused oma mehe ees, kes ei lase Lydiat koos lapsega ära. Lydia ilma lapseta ei lahku.

Märksõnad: ajas rändamine | lapsepõlvemälestused | Vaata kõiki »